Energiasäästliku ehituse näiteid Austriast

Meelis Linnamägi tekst ja fotod

Austria on olnud energiasäästlike ehitustehnoloogiate ja taastuvenergia kasutuselevõtmisel üks edukamaid riike maailmas. Kuigi moodne passiivmajatehnoloogia loodi 1990. aastatel Saksamaal, siis kõige rohkem passiivmaju elanike arvu suhtes on ehitatud siiski Austrias ja Šveitsis. Austerlased olid uue tehnoloogia sakslastelt ülevõtmisel ning massidesse viimisel väga kiired . Sellele aitas lisaks keelebarjääri puudumisele kaasa ka fossiilsete energiaallikate nappus Austrias. Samuti ei soovinud Austria rahvas endale potentsiaalselt ohtlikku ja liiga kallist tuumatehnoloogiat. Seetõttu on Austria täna maailmas juhtiv ning efektiivseimate päikesekütte- ja soojatagastussüsteemide tootja. Sellised tuntud firmad nagu Sonnenkraft, TiSUN või Drexel und Weiss Energieeffiziente Haustechniksysteme teenivad üha kasvava taastuvenergiatehnoloogia seadmete nõudluse tõttu nüüd head tulu. Pole üllatus, et maailma suurima päikeseenergia kaugküttesüsteemi  (36305 m² kollektoripinda) jaoks Riyadhis Saudi Araabias valmistas päikesekollektorid Austria ettevõte GREENoneTEC Solarindustrie. Austrias valmistatud plaatkollektorid on suure kasuteguri ning väga pika elueaga. Erinevalt keskküttekatlast või soojuspumbast ei vaja need praktiliselt üldse hooldust, mis teeb sellise süsteemi omamise üsna mugavaks ja kasulikuks. Tänaseks on Austrias paigaldatud üle 5 miljoni ruutmeetri päikesekollektoreid ning plaanis on kümne aastaga see maht kahekordistada.

Natur&Lehmi passiivmaja-büroohoone Tattendorfis
Firma Natur & Lehm Lehmbaustoffe büroohoone demonstreerib, kuidas põhiliselt savi, põhu ja puidu kasutamisele üles ehitatud passiivmajakontseptsioon sisaldab endas ka ülimadalaid kasutuskulusid. «Maailma kõige vanem ehitusmaterjal» on kombineeritud moodsate high-tech soojusvahetitega, moodulehituse ning sellega kaasaskäiva kiiruse ja kvaliteediga.

Pildil: Natur&Lehmi kahekorruselise büroohoone lõunapoolne fassaad koosneb põhiliselt suurtest akendest ja päikesekollektorist paremas nurgas. Kahekorruselise hoone kütteenergiatarve võib olla kuni kaks korda väiksem sama suure põrandapinnaga ühekorruselise hoone omast. Põhjuseks on mitmekorruselise hoone oluliselt väiksem välispind.




Piltidel:  Natur&Lehmi büroohoone lõunapoolsetel akendel on ees lihtsad päikesevarjud.
Seinapaneelid on tehases kokku pressitud hekseldatud põhust, puitkarkassist ja savikrohvist.


Eurogate´i passiivmajade elamukvartal Viinis
Euroopa suurima passiivmajade elamukvartali Eurogate ehitus algas Viinis 2009. aasta oktoobrikuus. See on 20 hektaril laiuv endine raudteeala, kus rongid on nüüd maa alla viidud ning elanikel on kiire ligipääs maa-alusele raudteejaamale. Plaanis on ehitada 1700 korterit ligikaudu 130 000 m2 elamispinnaga. Kõikidesse korteritesse paigaldatakse kõrge kasuteguriga soojatagastusega ventilatsioonisüsteem. Seitsme kinnisvaraarendaja ehitatavate mitmekorruseliste elamute neto kütteenergiatarve on vaid 7-16 kWh/(m2a). Võrdluseks võib tuua Eesti korterelamud, mille kütteenergiatarve on tavaliselt 100-150 kWh/(m2a).


Piltidel: vaated Eurogate´i elamukvartali juba valminud korterelamutele.



Piltidel: Eurogate´i elamukvartali energiasäästliku elamu akende ja seinapaneelide liitekohad on hoolikalt
teibitud nii seest- kui ka väljastpoolt. Hoone õhutihedusel on madala kütteenergiatarbe saavutamisel oluline tähtsus.

 




Pildil: Eurogate’i ühe elamu betoonpaneelidest
seinte soojustamine paksu EPS isolatsiooniga.
  Pildil: mõne Eurogate´i elamukvartali maja fassaadi ilmestamiseks on kasutatud puitu.


Pildil: kauni haljastusega passiivmajade elamukvartal Lodenareal Innsbrucki linnas mägises Ülem-Austrias.


Lasteaed Zentrum Badenis

Badeni linnas asuva lasteaia Zentrum köetav pind on 1551 m2 ning see valmis 2008. aastal. Passiivmaja-lasteaia neto kütteenergiatarve on 15 kWh/(m2a). Kaugküttega hoonet ventileeritakse CO2-andurite abil juhitava ventilatsiooni keskagregaadiga. Maja fassaad on liigendatud erinevate viimistlusmaterjalide ning välistreppide ja rõdude abil.





Piltidel: vaated lasteia Zentrum hoonele.

Leobendorfi alg- ja muusikakooli hoone
Leobendorfi lakoonilise arhitektuuriga uus passiivmaja-koolihoone valmis 2009. aastal ning selle neto kütteenergiatarve on 13,6 kWh/(m2a). Mida suurem on hoone üldpind ja mida rohkem korruseid, seda lihtsam ja odavam on seda energiasäästlikult ehitada. Leobendorfi raudbetoonist koolihoone on soojustatud EPS isolatsiooniga ning kaetud õhekrohviga. Katus on isoleeritud paksude mineraalvillaplaatidega.  Hoones on 12 algkooli- ja 5 muusikakooliklassi, mille üldpindala koos harjutusruumide ja saalidega on 3080 m2.


Pildil: Leobendorfi alg- ja muusikakooli hoone.


Pildil: Leobendorfi koolihoone koridoridele lisavad avarust kitsad katuseaknad,
kust valgus jõuab esimesele korrusele läbi klaasitud avade teise korruse põrandas.


Pildil: vaade Leobendorfi algkooli klassiruumi.


Pildil: passiivmajastandardile vastav uus vanglahoone.  Ilmselt ei ole siinse
energiasäästu eesmärk vangide mugavus, vaid eelkõige vangla ülalpidamiskulude vähendamine maksumaksjale.


Pildil: vangla vastas asub passiivmaja-kohtuhoone.


 





Pildil: 2013. aastal Viinis ehitatud 20 000 m2 büroopinnaga Raiffeiseni panga büroohoone on maailma esimene passiivmajastandardile vastav kõrghoone. Kui tavaline uus kõrghoone vajab kütteks ligikaudu 95 ja jahutuseks 80 kWh/(m2a), siis see passiivmaja-kõrghoone vajab kütteks vaid 8 ja jahutuseks vaid 5 kWh/(m2a).   Pildil: Raiffeiseni pangahoone kahekihiline klaasfassaad kaitseb akendest väljaspool asuvaid reguleeritavaid päikesevarje tuule ja tolmu eest ning loob niiviisi bürooruumidesse meeldiva sisekliima ja valgus-tingimused.






Pildil: passiivmaja büroohoone SOL4 fassaadikatteks on kasutatud kauni mustriga fotoelektrilisi päikesepaneele. Põhjapoolsesse seina pandi tehasest tasuta saadud praakpäikesepaneele, mille fotoelektriline süsteem ei töötanud. Kasulik lahendus mõlemale poolele, sest tehas oleks pidanud need muidu hävitama ning hoone põhjaküljele ei paista elektri tootmiseks niikuinii piisavalt valgust.


Pildil: innovaatiline ENERGYbase büroohoone Viinis. Suurtes ventileeritavates klaasseintega kambrites kasvavad papüürused, mis tõstavad talvel ruumide õhuniiskust ja pakuvad silmailu. Lõunapoolse fassaadi aknad on kaldu ning nende kohal on lisapäikesevarjudeks seatud fotoelektrilised päikesepaneelid.


Pildil: passiivmajastandardile vastavas ökotoodete supermarketi hoones on
kasutatud põhust soojusisolatsiooni, mis on efektselt eksponeeritud läbi
fassaadi katvate klaasplaatide.


Pildil: ökotoodete supermarketi büroo ruumide on viimistletud tervisesõbralike ja ökoloogiliste materjalide, eelkõige puidu ja saviga. Tervisliku sisekliima loomiseks ja ruumide liigendamiseks on kasutatud ohtralt toataimi.