Ka Belgias on energiasäästlik ehitus suundunud massiturule

Tekst ja fotod Meelis Linnamägi


Prantsusekeelsetesse riikidesse jõudis Saksamaal leiutatud moodne passiivmajatehnoloogia mõnevõrra hiljem. 2010. aastal osalesid Valga linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli töötajad Brüsselis Belgia passiivmajaühingu korraldatud sümpoosionil „Passiivmajad massiturule“, kus arutati Euroopa vajadust muuta energiasäästlik ehitus tavapraktikaks. 2011. aasta sügisel tegin Brüsselis kohalike omavalitsuste keskkonnaorganisatsiooni ICLEI aastakonverentsil ettekande passiivmajatehnoloogia kasutamisest lasteaedade ehitamisel Eestis, Valga linnas ja Saue vallas. Pärast konverentsi külastasime Brüsseli passiivmaju.

Roheline ärihoone Cameleon
Brüsseli äärelinnas asuv ärihoone valmis 2009. aastal, selle üldpind on 13 311 m2 ja ehitusmaksumus ilma käibemaksuta 1127 eurot m2. Lisaks Cameleoni kaubamärki kandvale poele asub siin ka koostöös kohaliku omavalitsusega rajatud piirkonnalasteaed 39 lapsele ning korter. Rohelisest ideoloogiast kantud hoone ehitamise eesmärk oli vähendada selle keskkonnamõju ja suurendada paiga bioloogilist mitmekesisust, mistõttu istutati uusi puid, rajati roheline taimkatus ja -fassad ning paigaldati mesitarud. Ärihoone asend on hoolikalt valitud, see optimeerib passiivse päikeseenergia mõju, samas kui soojusisolatsioon on miinimumnõuetest kaks korda tõhusam.

Keskne suur aatrium aitab kasutada loomulikku valgust ja ventilatsiooni ning passiivset ööjahutust. 75% küttevajadusest kaetakse  puidupelletikatla abil. Katusel on ka fotoelektrilised päikesepaneelid elektrienergia ja päikesekollektorid sooja tarbevee tootmiseks. Sadevee kogumismahutid on 180 m3-suurused ning nendest piisab hoone sanitaar- ja hooldusvee vajaduste autonoomseks rahuldamiseks kuni 3 kuu jooksul. Suurt tähelepanu on pööratud ökoloogiliste ehitusmaterjalide ja värvide valikule.

Loomulik ventilatsioon suures kaubanduskeskuses tuleb kõne alla vaid nii sooja kliimaga riigis nagu Belgia. Loomuliku ventilatsiooni pluss on see, et pole kalleid ja hooldust vajavaid torustikke, energiat säästab ventilatsiooniagregaatide ja soojuspumpade puudumine. Suvine jahutamine toimub ilma energiakuluta vaid öise loomuliku õhuvoolu teel, kus soe õhk juhitakse katuseavadest välja ning jahe värske õhk maapinna lähedalt hoonesse sisse. Eestis, kus on pikad külmad talved, ei oleks sellises koguses sissepuhutava värske külma õhu soojendamine ilma soojatagastita mõeldav. Tõenäoliselt ei vastaks loomuliku ventilatsiooniga hoone väga suure küttekoormuse tõttu isegi Eesti energiatõhususe miinimumnõuetele.

Pildil: ärihoone Cameleon põhjapoolsel küljel olevad välistrepid moodustavad omapärase mustri. Esiplaanil olevas majanurgas asub piirkonna lasteaed.


Pildil: ärihoone lõunapoolses seinas olevad aknad on kaetud naturaalsest lehisepuidust päikesevarjuribidega.



Pildil: vaade lasteaiale ärihoones Cameleon.



Pildil: välised päikesevarjud ja osaliselt ka kandekonstruktsioon on naturaalsest puidust.

Pildil: Cameleoni poe aatrium on avar ja kõrge, luues tingimused kasutatud sooja õhu väljajuhtimiseks loomuliku ventilatsiooni teel. Suuri treppe kasutatakse ürituste ajal pealtvaatajate istekohtadena.


Pildil: ronitaimed ärihoone lõunapoolsel fassaadil kaunistavad maja, mitmekesistavad elukeskkonda ning hoiavad kuumal suvepäeval hoone jahedamana.


Pildil: hoones on keskkonnamõju vähendamiseks palju taaskasutatud materjali, nagu näiteks need puidust tõkkepostid või siis mööbel bürooruumides.


Büroohoone Aeropolis II
Kui Aeropolis II büroohoone keskkonnasõbralikku ehitamist 2010. aastal alustati, siis võeti eesmärgiks hoida kulud tavalise hoone ehitusega samal tasemel. Kui tavalises majas  kasutatakse kütmiseks ja jahutamiseks paljusid tehnilisi seadmeid (mis ajab suureks ka jooksvad kulud), siis passiivmajatehnoloogia idee on vältida soojuskadusid ja ülekuumenemist.  Aeropolis II hoones ei ole jahutusseadmeid ega kilomeetrite viisi ripplagesid.  Kütmiseks piisab vaid 140 kW võimsusega õhkkütteseadmest. Büroohoonel on passiivmaja piirded: õhutihe ümbris, kolmekordse klaaspaketiga aknad, väline päikesekaitse ja tõhustatud soojusisolatsioon. Need säästumeetmed tõstsid hoone maksumust vaid 3%, kuid võimaldavad energiasäästu abil kokku hoida ligikaudu 32 000 eurot aastas. Üldiselt planeeritakse säästumeetmete tasuvusajaks 5 aastat ning säästuks 3 eurot ruutmeetri kohta aastas võrreldes vastavalt samasuguse miinimumnõuetele ehitatud hoonega. Aeropolis II üldpind on 7388 m2 ning ehitusmaksumus käibemaksuta 1260 eurot/m2.

Talvel eelsoojendatakse hoonesse puhutavat õhku maa-aluste betoontorude abil, mis kasutavad suvel maapinda akumuleerunud soojust. Hoones sees aga tõmbab ventilatsiooni soojustagasti väljapuhutavast õhust soojuse välja ning lisab selle täiendavalt sissepuhutavale õhule. Suvel hoonesse juhitav värske õhk jahutatakse sellesama maa-aluse soojusvaheti abil. Aeropolis II kütteenergiavajadus on vaid 6 kWh/m2 aastas.

Büroohoonete asustustihedus on suur ja seal on palju soojust tekitavaid elektriseadmeid, mistõttu erinevalt elamutest ei ole siinne probleem sooja sisekliima hoidmine, vaid vastupidi, liigsest soojusest hoidumine. Passiivmaja büroohoones ei vajata aktiivset, elektrit kulutavate soojuspumpadega jahutussüsteemi. Energiasäästlikud valgustid koos valgustugevust reguleerivate sensorite ja kohaloluanduritega viivad energiatarbimise miinimumini. Akende mõistlik suurus ja tõhusad välised päikesevarjud vähendavad päikesekiirguse termilist mõju. Katus on ülekuumenemise  vältimiseks kaetud valge materjaliga.  Lisaks maa-alusele ventilatsiooniõhujahutusele betoontorudes kasutatakse Aeropolis II büroohoones ka passiivset vabajahutussüsteemi. Selleks asetsevad fassaadis ventilaatorid, mis tõmbavad ruumidesse jahedat öist õhku, akumuleerides jaheduse maja rasketesse konstruktsioonielementidesse. Ainus õhksoojuspump hoones on ette nähtud arvutiserveriruumi jahutamiseks.


Pildil: Aeropolis II büroohoone Brüsselis Belgias.

Pildil: passiivmaja büroohoone aknapind ei ole liiga suur, et vältida ruumide ülekuumenemist päikese käes. Fassaadi liigendatud ilme on saavutatud erineva suurusega raamitud klaasist ristkülikute kombineerimise abil.


Pildil: ülekuumenemise vältimiseks päikeseliste ilmadega lastakse akende ette välised automaatsed rulood.


Pildil: Aeropolis II büroohoone ventilatsioonisüsteemi maa-aluse soojusvaheti sissetõmbetorud, mis kulgevad tänava ja hoone vahel maa all.