Madalenergiamaja Hommiku tänaval

2012. aasta sügisel valmis Tartus Hommiku tänaval kahe korteriga madalenergiamaja. Tänaseks on majas aasta jagu elatud ning tasutud arvete järgi otsustades võib ehitatuga rahule jääda. 287 m2 kütmiseks on 12 kuu jooksul kulunud 4 616 kWh energiat. Möödunud talve kõige külmema kuu küttearve 143,5 m2 suuruse korteri kohta oli 71,64 eurot. Kahe perekonna aastane energiatarve kokku on olnud 21 749 kWh energiat.


Pildil: Maja vaade edelast.  Foto: Arvo Lehemets.


Energiasäästu saavutamine algas maja põhiplaani väljamõtlemise ja projekteerija otsimisega. Sobiva põhiplaanini jõudsime abikaasaga ruumide arvu ja suuruse üle mitmeid kuid vaieldes. Projekteerija leidmine võttis samuti mitu kuud, kuna esimese arhitektiga ei leidnud me ühist keelt ning teise ja kolmanda vahel valimine võttis aega. Ootamatu tagasilöögi saime aga Tartu Linnavalitsusest projekteerimistingimusi taotledes. Nimelt järgib linnavalitsus veel 1987. aastal kehtestatud generaalplaani, mis seadis meile ette energia kokkuhoiuga vastuolus oleva ehitusjoone. Lihtsamalt öeldes ei lubanud Tartu linn meil maja selliselt lõuna suunda keerata, et saaksime päikeseenergiat maksimaalselt ära kasutada.

 

Pildil: Maja vaade loodest.  Foto: Arvo Lehemets.


Sellest hoolimata otsustasime kodu rajamisega jätkata ning asusime otsima madalenergiamaja või ligi nullenergiamaja ehitajaks sobivat ettevõtet. Kuna ehitusloa saime linnavalitsusest kätte alles 2011. aasta sügisel, siis otsimiseks ei olnud pikalt aega. Ja juhtuski nii, et sobivat ehitajat me ei leidnud ning ehitusprojekti asusime juhtima ise.


Pildil: Maja vaade idast.  Foto: Arvo Lehemets.

Ehitamisel kasutasime mitmeid passiivmaja (Eesti mõistes ja meie arusaamist mööda ligi nullenergiamaja) elemente – paksud, hästi soojustatud seinad, kõrge soojapidavusega aknad, kõrge soojatagastusega (92%) ventilatsioonisüsteem. Majakarbi valmimisel kontrollisime ka selle õhupidavust, mis on passiivmaja puhul samuti üks jälgitav tegur. Läks õnneks, kõik töömehed olid teinud head tööd ning meie maja mahtus isegi passiivmajale lubatud õhupidavuse normidesse. Hea ruumikliima saavutamiseks kasutasime siseviimistluses Eestis valmistatud savi- ja lubikrohve, mis aitavad stabiliseerida õhuniiskust ning temperatuuri.


Pildil: Maja vaade kagust.  Foto: Arvo Lehemets


Esimesel aastal oleme maja kütnud ainult õhk-õhk soojuspumpadega (üks pump kummagi korruse (korteri) kohta), kuid tulevikus on plaanis välja ehitada ka graanulkütte kamin, mis peaks kütmise veel mitu korda odavamaks tegema. Tänaseks ei ole me veel leidnud sobivat seadet, mille hinna ja kvaliteedi suhe ning tasuvusaeg oleksid kenasti paigas. Samuti loodame tulevikus paigaldada maja katusele päikesepatareid, mille konstruktsioonide jaoks ehitasime vajalikud kinnituskohad ning läbiviigu. Oleme välja arvutanud, et maja ehitus läks energiasäästumeetmete rakendamise tõttu praeguse seisuga (ilma graanulkütte ja päikesepatareideta) maksma ligikaudu 13% rohkem, kui tavapärane praegu ehitatav uus elamu. Sellise investeeringu tasuvusaeg on ligikaudu 18 aastat.



Pildil: Seinamaaling ühe toa lubikrohvil. Foto: Arvo Lehemets.


Oma kogemuse põhjal soovitame madalenergiamaja ehitamise kõigil hea kodu soovijatel ette võtta. Kui endal jääb julgusest või teadmistest puudu, siis soovitame ühendust võtta mõne juba valmis madalenergiamaja omanikuga ja nõu küsida. Lisaks uue hoone ehitamisele tasub energiasäästumeetmeid rakendada ka kõigi juba olemasolevate majade juures.




Arvo Lehemets