Energiamonitooring hoonetes

Kalle Virkus

Energiat, nagu ka ükskõik millist teist resurssi, tuleb kasutada mõistlikult. Mõistlikult tähendab, et nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. See on kõigile teada. Näiteks raha kohta peame täpset arvestust, kust see tuleb ja kuhu me selle paneme. Iga endast lugupidav raamatupidaja omab selget ülevaadet kassavoogudest, raha igapäevasest kulutamisest ja aastabilansist. Selleks et oma kodus ja töökohal energia kasutamise üle arvet pidada ja selleks et seda mõistlikult kasutada, peame omama selget ülevaadet ka energia tuludest ja kuludest. Kuidas muidu oleks võimalik säästu hinnata, kui me ei tea, kui palju mõni meie tegevus energia tarbimist vähendab?

Kui ainuüksi elektri tarbimist vaadelda, siis on kõik lihtne ja selge – nii palju kui arvesti näitab, nii palju on ka tarbitud. Kui kasutame elektriseadmeid lühemat aega või vahetame need tõhusamate vastu välja, siis on see elektriarvesti näitudest näha ning vastavalt kasutame elektrit vähem ka ajaühikus.

Keerulisemaks kipub asi minema siis, kui püüame hinnata terve maja, näiteks korterelamu energiatarbimist ja kokkuhoidu. Renoveerimata korterelamu või ka büroohoone suurim kulukoht on ruumide talvine kütmine ja mõnel juhul ka suvine jahutamine. Jahutada ja kütta on vaja siis, kui ilm seda nõuab ja ilm on meil väga muutlik. Isegi vanasõna ütleb, et aastad ei ole vennad. Paraku kiputakse energiakulu naabritevahelises vestluses võrdlema kõige lihtsamal kättesaadaval viisil. Seetõttu on ka meedias sageli kõlanud umbes selliseid lauseid: „Sel aastal maksin sooja eest jälle rohkem kui eelmisel aastal“.

Kohe alustuseks tuleb meelde tuletada, et ei euro, kroon ega dollar ole energiaühikud, ja see, kui palju me oma toasooja eest maksame, ei ole alati üks-üheselt seotud soojusenergia tegeliku kuluga, selle energiaga, mida me mõõdame megavatt-tundides (MWh). Juuresolevatelt joonistelt on näha ühe konkreetse korterelamu tarbimisandmed kuude kaupa aastate lõikes. Nagu näha, erineb sama kuu soojusenergia tarbimine eri aastatel märgatavalt (joonis1).


Joonis 1: soojusenergia tarbimine aastate lõikes kuude kaupa

Samuti erineb kuude lõikes vee tarbimine (joonis 2), millest järeldub, et erineb ka sooja vee saamiseks kuluva energia hulk.


Joonis 2: veetarbimine aastate lõikes kuude kaupa

Ka elektrienergia tarbimine on kuude lõikes väga erinev.


Joonis 3: elektrienergia tarbimine hoones aastate lõikes kuude kaupa

(Joonis 3) Kogu sellel erineval tarbimisel on kindlad põhjused, aga mis veel olulisem – erinevate kommunaalteenuste tarbimine mõjutab teineteist. Näiteks kui ilm on külm, aga keskküte ei ole piisav, siis kulub rohkem elektrit ja nii edasi.

Täiesti loogiline on, et külmema ilmaga tuleb rohkem kütta, aga kui palju just? Eestis, nagu ka mitmes teises riigis, kasutatakse eri aastate soojuskadude hindamiseks ning võrdlemiseks nn. kraadpäevade meetodit.  Täpsemat teavet kraadpäevade kohta saab aadressilt:   http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4 . Sellelt leheküljelt leiab ka täpsed juhised, kuidas kraadpäevi arvestada nii, et eri aastate energiakulu saaks omavahel võrrelda.  Arvutuskäik ei ole väga keeruline, ent ometi piisavalt pikk ja tüütu selleks et kõigile asjast huvitatutele arusaadavat ülevaadet pakkuda.

Tavapäraselt iseloomustatakse hoonete energiatarvet ühe kalendriaasta jooksul tarbitud energiaga, mis on taandatud normaalaastale. Sel viisil iseloomustamine on täiesti piisav juhuks, kui planeeritakse hoone renoveerimist, ja tahetakse teada saada, millisel tasemel on hoone energiatõhusus ja millisele tasemele see tahetakse viia. Jooksva energiamonitooringu jaoks on aastane samm andmete saamiseks liiga pikk.

Hoonete energiatarbimise jälgimiseks reaalajas pakub Tartu Energiaagentuur veebirakendust E-JÄLG (www.trea.ee/monitor). See rakendus näitab jooksva 12 kuu energiakulu, mis on taandatud kraadpäevadega normaalaastale. Sellega välistatakse nii aastaaegade vaheldumisest tingitud tarbimise kõikumine kui ka erinevate aastate ilmast sõltuv tarbimise kõikumine.

Näiteks siin on ühe ühiskondliku hoone soojusenergia tarbimise diagramm kuude kaupa ja sama hoone jooksva 12 kuu energiatarbimine (Joonis 4):



Joonis 4.  Ühe Tartu meditsiiniasutuse soojuse tarbimine kuude kaupa (üleval) ja jooksva 12 kuu taandatud kulu ruutmeetri kohta (all)

Nagu jooniselt näha, on jooksva 12 kuu soojusenergia kulu päris stabiilne. See näitab ühest küljest, et hoone energeetiline olukord ei ole vaadeldava aja jooksul halvenenud ja teisest küljest saab järeldada, et selles hoones ei ole tehtud ka olulisi renoveerimistöid.

Järgmisel näitel on korterelamu, mis renoveeriti 2012. aasta septembriks. Graafikul (joonis 5) on näha, kuidas sellest kuust hakkab jooksva 12 kuu tarbimisnäitaja langema ja stabiliseerub oluliselt madalamal tasemel, kui see oli enne. Sellelt graafikult on näha ka renoveerimise tõhusus – tasemelt 140 kWh/m² aastas on energia tarbimine langenud tasemele 100 kWh/m² aastas.


Joonis 5. Korterelamu tarbimisgraafikute muutus renoveerimise käigus


Veebirakendusega E-Jälg on võimalik võrrelda ka erinevate samatüübiliste hoonete energiatarbimist  omavahel ja tüübi keskmisega. Selleks, et rakendust saaks kasutama hakata, tuleb sisestada algandmed – andmed hoone kohta ja soovitatavalt kolme eelmise aasta tarbimisandmed kuude kaupa. Seejärel sisestatakse igakuiselt kolm numbrit – küttekulu, tarbevee kulu ja kui on võimalik, siis ka elektrienergia kulu hoones. Programm ise teeb vajalikud taandamised ja arvutused. Arvesse võetakse ka seda, kuidas käib tarbevee soojendamine ja millega hoonet köetakse. Need andmed tuleb anda kohe alguses, et arvutus oleks tõene.

Peale selle on alati võimalik küsida nõu TREA spetsialistidelt. Nõu küsimine on lihtne, seda saab teha nii telefoni kui ka e-posti teel. Lisaks on meie spetsialistil kõik vajalikud numbrilised andmed hoone energiakulu kohta juba olemas.