Korteri või maja ostja võtab energiasäästujuttu juba tõsiselt

Allan Kool


Kristiine linnaosas Vuti tn 36 ja 38 asuva maja lugu sai alguse nagu iga teine kinnisvara arendusprojekt. Osteti maa, koostati detailplaneering, projekteeriti hooned. Kõik see toimus ajal, kui elektrienergia oli odav ja energiasäästujutte veel ei räägitud või kui räägitigi, siis ei võtnud inimesed neid tõsiselt.


Pildil: elamu krunt enne ehituse alustamist. Foto: Allan Kool

Maa ostsime 2005. ja ehitama hakkasime 2010. aastal. Detailplaneeringu kehtestamine kulges üle kivide ja kändude ning kestis  2005-2010, mil ühiskonnas leidsid aset suured muutused. Selleks ajaks olime kinnisvaraturul tegutsenud ca 10 aastat. Otsa olid saanud head tõusuaastad ja käsil olid kasinad kokkuhoiuaastad. Müügil oli palju buumiaegseid kinnisvaraprojekte, mille vastu ostjad huvi ei tundnud. Polnud raske mõista, et masside tähelepanu äratamiseks on uuel ajastul vaja välja pakkuda midagi uut. Ise me midagi välja mõtlema ei pidanud, näited olid Eestis juba olemas.
Kui detailplaneering lõpuks kehtestatud sai ja elamute arhitektuurne ehitusprojekt valmis oli, saatsime projekti ekspertidele ülevaatamiseks ja suuniste saamiseks, kuidas tolle aja normide järgi A klassi energiatõhusust saavutada.



Piltidel: Elamule vundamendi ehitus. Fotod: Allan Kool.

 Hooned olid loomult  lihtsad kandilised karbid. Spetsialistid arvutasid ja andsid hõlpsad juhised, milliseid materjale ja süsteeme on  vaja kasutada, et iga korteri energiavajadus oleks alla 100kWh ruutmeetri kohta aastas. Mingit kosmosetehnikat ei olnud vaja rakendada. Ehituse hinna muutis energiatõhusa hoone ehitamine kalkulatsioonide kohaselt 5-10% kallimaks, kuid ehitushinnad kõikusid turul juba iseenesest kohati 20%. Tavapärase ehitusega võrreldes seisnesid erinevused ventilatsiooni- ja küttesüsteemides, akendes, seinte-, põrandate- ning katuse paksemates soojustuskihtides ning ehituse üldistes võtetes.
Korteritesse paigaldati põrandaküte, mida köetakse maasoojuspumba, päikesekütte ja elektriga. Mõlemale hoonele on ette nähtud maasoojuspumbad BuderusLogatherm WPS, mis paigaldati tehnoruumi koos tarbeveeboileriga Refleks. Soojuspumpadele vajalik maakollektor (torudest PEM 40x2,4) paigaldati haljasala alla kahes kihis 1,0 ja 1,8 m sügavusele. Päikesepaistelistel päevadel eelsoojendatakse maakollektorist soojuspumpa saabuvat soojuskandjat hoone katusele paigaldatud 6 m2 päikesepaneelide abil, mis tõstab soojuspumba efektiivsust. Päikesepaneelide poolt toodetav üleliigne soojus viiakse ringluspumba abil maakollektorit ümbritsevasse pinnasesse, mis aeglustab sügisel maapinna jahtumist ja kiirendab kevadel maa temperatuuri tõusmist. Võrreldes esialgselt projekteeritud ja planeeritud õhk-vesi soojuspumpadega on kirjeldatud süsteemil mitmeid eeliseid, eelkõige kõrge kasutegur COP~4,5 (õhk-vesi tüüpi pumbal COP~3,0), pikem eeldatav tööiga ja mürarikaste välisosade puudumine.

Kõigis korterites on individuaalne sundventilatsioon. Iga korteri tehnoruumis on tänapäevane sundventilatsiooniagregaat, mis tagab värske õhuga varustatuse nii, et väljuv soojaks köetud, kuid saastunud õhk soojendab rootorsoojusvaheti abil sissetulevat värsket õhku. Korterid ehitati õhutihedad, ventilatsioonisüsteemi soojustagastus on ca 85%, see tagab üles soojendatud, püsiva õhutemperatuuri, madalad küttekulud ja hea tervise.

Hoone välispiirde soojakadude vähendamisel annab suurima säästu energiasäästlike ja passiivakende kasutamine. Hea soojusisolatsiooniga aknad säästavad oluliselt kütteenergiat ning tagavad sooja ja hubase äraolemise isegi väga külmadel talveõhtutel. Standardse klaaspaketi soojusjuhtivus on U=1,4 W/m2K ja müraisolatsioon 30dB. Paigaldasime kolmekordse paketiga kolme selektiivklaasi ja argoongaasiga täidetud passiivmaja aknad, mille soojusjuhtivus on U=0,8W/m2K. 

Tavaliselt soojustatakse elamud vastavalt miinimumnõuetele. Meie paigaldasime elamute vundamenti, välisseintele ja katusele lisasoojustusmaterjale, mis tagab elamute parema soojapidavuse.
See kõik võimaldas meil saavutada A klassi energiatõhususe. Mõistagi saavutatakse A klassi energiatõhusus mõistliku tarbimise juures tarbija ja moodsa tehnika koostegevusel. Soovitatav on kasutada ka mõistliku energiatõhususklassiga kodutehnikat. Energiatõhusus on arvutatud eeldusel, et kasutatud on keskmise energiatarbimisega kodutehnikat, halogeen- ja hõõglambipirne. Tarbevee tarbivus on arvutatud kolme elanikuga korteri kohta.
Koostöö ehitusettevõttega sujus oodatust paremini.

See ei ole ilmselt päris tavapärane, aga meist said sõna otseses mõttes väga head sõbrad. Meie kui arendajad olime sõbraga kahekesi ja ehitusettevõtte poolt oli kaks ettevõtte juhti ja omanikku. Meist said sellised sõbrad, kes ei pea ennast kogu aeg üksteisele meelde tuletama ja tõestama, et pead sõprust tähtsaks. Jäime sellisteks ilma tingimusteta sõpradeks. See pani nagu i-le täpi peale.

Vuti tn 36 ja 38 ridaelamu kahes hoones kokku on 7 korterit, igas korteris on 125 m2 pinda. Elanikud kolisid sisse 2011. aasta sügisel. Korteriostjate seas oli tunda hoiakut, et ”no vaatame siis, mis te siin kokku olete lubanud”, aga järgmised kuud valmistasid nii elanikele kui ka meile meeldiva üllatuse. Küttekulu, mis meil projekteerimise ajal eriliselt fookuses oli, kujunes täpselt nii suureks, nagu see enne ehituse algust paberile pandud sai. Eks me olime ka ise pisut skeptilised, et kas paber ikka kannatab reaalse tuleviku välja, aga kõik õnnestus ja see julgustab oma ala spetsialiste usaldama.





















Pildil: vaade  elamule hoovipoolsest küljest. Foto: Allan Kool.

Meie teada on elanikud korteritega tänaseni rahul. 125 ruutmeetri suuruse ridaelamukorteri talviste, külmate kuude küttekulu on suurusjärgus 50-60 eurot. Korterites on temperatuur ühtlaselt soe. Kortereid tuulutama ei pea, õhk on värske ja sisekliima hea.


Pildil: vaade Vuti tänavalt. Foto: Allan Kool.

Kui täna tagasi vaadates mõelda, mis oli arendusprojekti õnnestumises otsustav, siis olid need õiged otsused projekteerimise ajal ja õige ehitaja valik. Ehitus püsis graafikus ja plats oli korras. Töö kvaliteet ja materjalid olid head. Ostjaid köitis energiasäästlikkus ja see tendents jätkub. Nullenergia majade ehituseks otsitakse üha uusi lihtsamaid ja odavamaid tehnilisi lahendusi. Esimesed majad on Eestis püsti ja uued kerkimas.Meil on uued projektid töös ja kardan, et nullenergia maju me müügiks esialgu ei tee. A energiatõhususe klassi ehitus on meie hinnangul kulude mõttes ratsionaalsem. Eks arengud liiguvad nullenergia majade arendamise suunas, aga olemasoleva valdavalt raiskava loomuga elamufondi taustal on nn A maja omal kohal.

Arendaja: Hammerhead OÜ, Allan Kool telefon: + 372 55 15 130, e-mail: kool.allan (at) gmail.com