Põhjamaad on energiasäästliku ehituse teerajajad

Tekst ja fotod Meelis Linnamägi


Põhjamaade külmema kliima tõttu on energiatõhususe miinimumnõuded olnud ajalooliselt karmimad kui teistes arenenud lääneriikides. Paks soojusisolatsioon seintes ja lae peal ning kolmekordse klaasiga aknad olid Soomes, Rootsis ja Norras juba ammu norm, enne kui need meetmed jõudsid Kesk-Euroopa madalenergiahoonetesse. Ideid passiivmajatehnoloogia väljatöötamiseks sai sakslane Wolfgang Feist Rootsist. Selles oli talle suureks abiks tuntud Rootsi passiivmajade arhitekt Hans Eek, kes on korduvalt ka Eestis esinenud (vt. intervjuusid temaga http://activethroughpassive.eu/ee/rootsi-passiivmajade-kogemused-osa-1/sundmused/Galerii). Saksamaal vaadati maja kui tervikut ning selle kõikide osade (kompaktne kuju, isolatsioon, õhutihedus, soojatagastusega ventilatsioon, külmasildade vältimine, superaknad jmt.) maksimaalse optimeerimise abil õnnestus neil luua passiivmajatehnoloogia, mis vähendas hoonete kütteenergiatarvet tervelt kümme korda.

Kahjuks on Põhjamaade massiehitusturg energiatõhususe osas nüüdseks veidi stagneerunud ning sellist kiiret passiivmajatehnoloogia levikut nagu Austrias ja Saksamaal, ei ole siin toimunud. Põhjamaade arhitektuursed lahendused ei arvesta hoone kui tervikuga enamasti piisavalt ning majad on tihti väga liigendatud, mis põhjustab suure välispinna ja geomeetriliste külmasildade tõttu suurt küttekulu. Jonnakalt hoitakse kinni väljapoole avanevast kahe raamiga ja tihti väikeste ruutudega skandinaavia aknast, mis võrreldes sissepoole avaneva moodsa saksa aknaga on ebamugavam ja raiskab rohkem soojusenergiat. Eestis on muutused olnud õnneks kiired ning tänaseks on loobutud kahe raamiga ebamugava ja energiakuluka nn. soome akna tootmisest ja uusehitistes kasutamisest.

Stenløse Syd energiasäästlik elamupiirkond Taanis
Egedali omavalitsus Kopenhaageni lähedal otsustas tugevdada energiatõhususe nõudeid uutele ehitatavatele elamutele. 2007-2008. aastal projekteeriti ja ehitati Stenløse linnas 442 uut korterit, mille kütteenergiatarve vastab Taani standardile „Madal energiatarve, klass 1”. See tähendab, et nende korterite energiatarve on 50% väiksem kehtivast energiatõhususe miinimumnõudest. 69 korterit ehitati aga vastavalt passiivmaja standardile, mille aastane kütteenergiatarve on vaid 15 kWh/m2. Sellesse Stenløse Syd külasse ehitati ka energiasäästlik lasteaed ja vanurite päevakeskus. Projekti raames rajati elamupiirkonda uue põlvkonna biomassi gaasistamise ja koostootmise jaam ning rajati korterelamutele säästlikud, väikese energiakaoga kaugküttesüsteemid ja üle 500 kW võimsusega fotoelektriliste päikesepaneelide park. Passiivmajadesse on aga integreeritud ventilatsiooni soojatagastus- ja soojuspumbasüsteemid.



Pildil: Stenløse Syd elamupiirkonna passiivmajad.


Pildil: vaade ühe Stenløse Syd passiivmaja elutuppa.

Pildil: Stenløse Syd passiivmaja välisviimistluses on kasutatud traditsioonilist taani telliskivi ning tumehalli tsementkiudplaati, mille kuju jätab horisontaalse laudvoodri mulje.


Pildil: Stenløse Syd energiasäästlik korterelamu sarnaneb viimistluselt paarismajadega.


Pildil: elamupiirkonna uue lasteaia aatrium on katusakende abil hästi valgustatud.


Pildil: uue puitkarkass-kortermaja ehitus Stenløse Syd energiasäästlikus elamupiirkonnas.

Passiivmajad Göteborgi piirkonnas Rootsis
Alingsås on Lääne-Rootsi suurlinna ja logistikakeskuse Göteborgi lähedal asuv Rootsi passiivmajade arenduskeskus. Passiivmajade arenduse eestvedaja on olnud arhitekt Hans Eek, kelle projekteeritud ridaelamud Lindåsis olid esimesed Põhjamaadesse ehitatud passiivmajad. Neljas  2001. aastal valminud ridaelamus on kokku 20 boksi, mille elamispind on 120 m2. Alingsåsi linna on ehitatud ka mitmeid uusi passiivmaja-elamuid ning rekonstrueeritud 1973. aastal ehitatud vanade korterelamute kvartal Brogårdeni passiivmajatehnoloogia abil. Vanade majade seinad soojustati paksu isolatsiooniga ning paigaldati uued külmasildadeta rõdud ja aknad. Kõikides korterites on nüüd kõrge kasuteguriga soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.

Pildil: arhitekt Hans Eek tutvustab enda projekteeritud Lindåsi ridaelamuid. Passiivmajade lõunapoolsetes seintes on suured aknad ning kõrget suvepäikest varjavad räästad ja rõdud.



Pildil: Lindåsi ridaelamute põhjapoolses küljes on külmad tuulekojad ja üksikud aknad.

Pildil: vana lagunenud tellisvoodriga korterelamu Brogårdeni kvartalis enne rekonstrueerimist passiivmajatehnoloogia abil.


Energiasäästlik ehitus Västernorrlandi läänis Rootsis
Rootsi arhitekt Anders Nyquist on üle 40 aasta tegelenud ökosüsteemi kohandatud arhitektuuriga (Eco-cycle adapted design). Rootsis on viimastel kümnenditel olnud populaarne idee autonoomsest reoveekäitlusest otse krundil. Selle tehnoloogia järgi separeeritakse tualetis fekaalid ja uriin. Fekaalid kompostitakse või kuumtöödeldakse kohapeal ning uriin ja hall reovesi filtreeritakse ja immutatakse pinnasesse. Nii on võimalik vältida kalli ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitust. Ökosüsteemi kohandatud arhitektuuri näiteks on Anders Nyquisti projekteeritud ärihoonete grupp GreenZone Umeå linnas, kus MacDonaldsi kiirsöögikohas tekkivat jääkenergiat kasutatakse Fordi autokeskuses ja Statoili tanklas. Lisaks on nendes ärihoonetes kasutatud ka passiivse päikesearhitektuuri põhimõtteid ja ökoloogilisi ehitusmaterjale. Anders Nyquist on projekteerinud energiasäästlikke maju nii Euroopas, Jaapanis kui ka Ameerikas, näiteks kuulsa näitleja Will Smithi tellimusel tehtud New Village Leadership Academy koolihoone.


Pildil: arhitekt Anders Nyquisti projekteeritud energiasäästlik puidust korterelamu Umeå linnas.

Pildil: arhitekt Anders Nyquisti projekteeritud energiasäästliku korterelamu keskel asub suur katusaknaga aatrium, kus on kaunis haljastus ja siserõdud. Siin on elanike populaarne kohtumispaik külmal Põhjamaa talvel.

Pildil: Rootsi firma Levande Filter efektne roheliste taimedega õhufilter on kasutusel paljudes Anders Nyquisti projekteeritud ühiskondlikes hoonetes. Ventilaator  liigutab õhu läbi klaaskastitaimede, jätab tolmu neile pidama ja rikastab õhku hapnikuga. Kasti ülasosas asuva veepihusti abil pestakse tolm regulaarselt taimedelt maha ja nii suurendatakse ühtlasi ka õhuniiskust kuivas ruumis.

Pildil: Anders Nyquisti ökosüsteemi kohandatud arhitektuuri näiteks on Fordi autokeskus.