Pühajärve Puhkekodu rakendas päikese enda teenistusse

Pühajärve puhkekodu kütab sellest sügisest alates uus biokütusel töötav katlamaja.


Pildil: Uus katlamaja.
Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane.

Kevadest peale on möödasõitjates huvi äratanud hoonekompleksi vastas, maantee läheduses paiknevad päikesekollektorid, mis sel suvel  kütsid soojaks kaks kolmandikku  puhkekeskuse tarbitavast  soojast veest.

AS Pühajärve Puhkekodu juhatuse esimehe  Jaak Raudsepa sõnul sai uus katlamaja, kuhu on paigaldatud kaks katelt, suitsugaaside pesur, päikeseenergia akumulatsioonipaagid ja  soojusvaheti ning küttematerjali hoidlad, valmis maikuu lõpus. „Automaatkatel, mille  võimsus on 1,5 MW ja mida köetakse hakkepuiduga, varustab kõiki hooneid soojaenergiaga  kütteperioodi jooksul.


Pildil: Hakkepuidu katel.
Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane.
           
Teist, väiksemat, haluküttel töötavat, ühe megavatise võimsusega katelt kasutatakse suvel sooja vee tootmiseks ning väga külmal talvel, kui peaks tekkima vajadus lisavõimsuse järele,” selgitas Raudsepp.


Kollektorid püüavad pilke


Pildil: Pühajärve Puhkekodu päikesekollektorid õhust vaadatuna.
Foto: Pühajärve PK arhiiv.

Pildil: Katlamaja päikesekollektor.
Foto: Arvo Meeks/Vlgamaalane. 


Pildil: Juhatuse esimees Jaak Raudsepp (paremal)
ja juhatuse liige Arvo Anton (vasakul) tutvustavad päikesekollektorit.
Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane.


Platsile on paigaldatud 400 m2 päikesekollektoreid ning nende võimsus on 0,3 MW. „Paneelid  rakendati  tööle alates juulikuust ning päikeseenergiaga toodeti umbes kaks kolmandikku vajaminevast soojast veest,” selgitas juhatuse esimees.

Raudsepa sõnul hakati puhkekodus alternatiivenergia  rakendamise küsimustega tegelema juba neli- viis aastat tagasi, mil päikeseenergia kasutamine Eestimaal päevakorda tõusis. „Käisin ise nii Eestimaal kui ka väljaspool riiki  tutvumas objektidega, kus päikesepaneelid olid tööle rakendatud, ja mõtlesin, et miks mitte üritada  kasutada päikeseenergiat ka meil,” rääkis ta.

„Esialgu plaanisime paigaldada päikesekollektorid lihtsalt vana katlamaja lõunapoolsele küljele, kuid siis kerkis küsimus kollektorite hulgast – palju neid üldse vaja oleks, et neist ka  soojatootmisel kasu oleks. Küttekulud on meie puhke- ja  tervisekeskuse jaoks väga olulised. Meil on palju hotellitube ja mitmesuguseid ruume, lisaks veeprotseduurid, spaakeskus,» rääkis Raudsepp.

Umbes samal ajal kuulis ja luges Raudsepp ka EAS-i innovatsiooniosakute kohta, mis tema arvates oli hea võimalus  kasutada Euroopa raha hotelli uuendamiseks. Pühajärve Puhkekodul õnnestuski saada EAS-ilt 50 tuhat krooni toetust, mida kasutati päikeseenergia kasutamise tasuvusprojekti koostamiseks.



Protsessi kaasati teadlased
«Ei mina ise ega ka ükski teine puhkekeskuse töötaja ole spetsialist, kes oleks kursis päikeseenergia kasutamise köögipoolega, tehniliste lahenduste  ja tasuvusarvutustega. Idee on üks asi, teostus hoopis teine,» põhjendas Raudsepp tasuvusprojekti koostamise vajadust.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadurite abiga saadiga küsimustele vastused. Spetsialistide  poolt tehti vajalikud arvestused ja hindamised ning anti soovitus päikesekollektorite paigaldamiseks 640 ruutmeetrile. Nende  arvutuste põhjal  oleksime sellisel juhul saanud suvekuudel päikeseenergiaga toota kogu puhkekeskuses vajamineva sooja vee, ilma et peaksime katla alla üldse  tuld tegema, » rääkis Raudsepp.

Aega ja asjaajamist nõudnud toimingute tulemusena on nüüdseks riigile kuuluvale kinnistule rajatud moodne biokütusel töötav energiakompleks. „Saime kinnistule 50 aastaks hoonestusõiguse. Vana katlamaja, mille võimsus oli kaks megavatti, läheb nüüd lammutamisele,” täpsustas juhatuse esimees.



Pildil: Vana katlamaja.
Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane.
                       

„Asutuse aastane soojavajadus on 2200 MWh,  soe vesi moodustab sellest 400 kuni 600 MWh, millest päikeseenergiaga abil toodetakse omakorda  umbes  40 protsenti. Kuna päikeseenergiat oleme sooja vee tootmiseks kasutanud  ainult mõned kuud ning suure automaatkatla kütmist alustasime ka alles eelmisel nädalal, siis võrdlusandmeid  esitada veel pole. Eelmiste perioodide küttekulusid saame võrrelda alles aasta möödudes,” nentis  Raudsepp.


Eesmärgiks keskkonnasõbralikkus
Et muuta soojusenergia tootmine veelgi keskkonnasõbralikumalt, on katlamajja paigaldatud ka suitsugaaside pesur, mille abil  väljuvast suitsugaasist eraldatakse  soojus. „Pesurisse sisenev suitsugaas on ligi 200-kraadine, väljaminev suits  50-kraadine,” seletas Raudsepp.


Pildil: Suitsugaaside pesur.
Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane.

Kuigi päikesekollektorid on töös olnud alles mõned kuud, on Raudsepp jõudnud juba  arvamusele, et soojusvaheti küttepind on väike ning et päikeseenergiast saadavat energiakogust veelgi suurendada, tuleb seda tulevikus arvatavasti laiendada. Siis saaks  suvekuudel päikese abiga  toota kogu spaale ja hotellikompleksile vajamineva sooja vee koguse. „See on kindlasti mõtlemise koht,” sõnas ta.

Ühed uuendused on alles töösse rakendatud, aga firma juhtkond  mõtleb juba edasisele arengule. „Kuna jaanuarist kallines elekter pea kolmandiku võrra, siis on meil plaanis hakata oma tarbeks tootma päikeseenergia abil ka elektrit,” rääkis ta.



Infoks:
Uue katlamaja ehitas Vilcon Ehitus OÜ. Investeeringu kogumaksumus oli kaks miljonit eurot, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus oli 371 tuhat eurot. 40% investeeringute kogusummast panustasid omanikud, 15% moodustasid ettevõtte omavahendid ning 25% kaeti pangalaenuga. Investeeringute tasuvusajaks on arvestatud 12 aastat.

AS Pühajärve Puhkekodu on moodustatud 1993. aastal. 1999. aastal  alustati  hoonete renoveerimistega.
Alates 2004. aastast omab ettevõte rahvusvahelist keskkonnamärgist Roheline Võti. Firma omanik on OÜ Adacta.


Sirje Lemmik
Ajaleht „Valgamaalane“ reporter