Ise küsin, ise vastan

Põlvasse Metsa 5a ehitatud elamu on esimene sertifitseeritud passiivmaja Eestis.

* Elamu köetav pind 280,6 m2, kütteenergia netovajadus 14,6 kWh/m2 aastas.
* Kogu hoone energiavajadus (küte, ventilatsioon, majapidamiselekter, valgustus)  aastas kokku 10360 kWh. Elektrienergia toodetakse kohapeal, katusel asuva 90 m2-suuruse päikesepaneelide välja abil arvestuslikult 10100 kWh aastas. Ajavahemikus 10.05 -25.10 on toodetud 8050 kWh. Seega on tegemist neto nullenergiamajaga. Suveperioodil müüakse ülejääv elekter võrku, talvine puudujääk ostetakse.
* Sooja vee ja kütte tootmiseks on lõunafassaadil vertikaalne 13,1 m2 pinnaga päikesekollektor madala talvise päikese püüdmiseks ja katusel 11,6 m2  suvise kõrge päikese jaoks. Soe vesi akumuleeritakse kahte paaki, kumbki 1000 liitrit.
* Talviseks kütteperioodiks novembrist veebruarini on lisaks kasutusel maasoojuspump (vertikaalsed puuraugud 80 m 2 tükki).


Miks otsustasin passiivmaja sertifitseerida?
Mul oli selge soov ehitada energiatõhus hoone, kus oleks kasutatud looduslikke ehitusmaterjale ja kus oleks aastaringselt hea sisekliima. Projekteerides sai selgeks, et passiivmaja kriteeriumit on võimalik saavutada tegemata mööndusi muudes küsimustes. Seega oli loogiline taotleda sertifikaati näitamaks ka siinse laiuskraadi elanikele, et pikaaegselt ettepoole vaadates  on mõistlik järgida passiivmaja standardit.


Pildil: elamu lõunakülg köögiterrassiga. Foto: Kristo Kalbe



Kas meie igapäevaelu on muutunud, kuna elame passiivmajas?
Me ei tee igapäevaelus midagi eriskummalist  ja oleme sisekliimaga ülimalt rahul. Loomulikult õpetas kogu protsess energiatõhusalt käituma ka väljaspool kodu.

Kas teadsime enne passiivmaja ehitamist midagi hoonete energiatõhususest ning kui keeruline oli selle kontseptsiooni mõistmine?
Ei teadnud väga palju, pidasin selle ala teadmisi enda jaoks liiga tehniliseks ja keeruliseks. Oluline on aga saada tarkadega kokku kohe protsessi alguses  ja teha põhitõed endale selgeks. Tagantjärele polnud see kõik üldse keeruline ja täna on teemaga väga hästi kursis juba terve perekond.

Kas meil oli uue kodu jaoks oma visioon. Kui palju erineb sellest lõpptulemus?
Meil oli visioon pere vajadustest ja ruumidest. Krunt asub mäeküljel ja selle reljeef andis palju huvitavaid võimalusi. Seetõttu kestis projekteerimine terve aasta ja toimus ka pidev diskussioon arhitektide ja meie vahel.


Pildil: elamu põhjakülg. Foto: Kristo Kalbe

Lõpptulemusena oli lahendus väga-väga hea ja ehituse käigus ei pidanud me projekti enam muutma.



Kohe on saabumas esimene talv passiivmajas. Kas oleme selleks kuidagi valmistunud?
Ei ole vajadust valmistuda, ootame, millal ta tuleb. Oktoobri viimastel päevadel on mõnes ruumis küte sees olnud, aga senini, märtsist alates, on päike meid soojendanud ja ka sooja vett tootnud. Kolisime sisse veebruari alguses, seega osaliselt oleme kogenud nii talve kui kaselleaegset head sisekliimat.


Pildil: elamu lääne- ja lõunakülg. Foto: Patrik Tamm



Kuidas möödus esimene suvi uues majas, kas oli ka liiga palav ja kuidas maja jahutasime?
Temperatuur oli stabiilselt 24-26 ºC ja õhuniiskus 40-50%, seega väga mõnus ja paras. Selle tagasid loomulik ja sundventilatsioon, nutikas arhitektuur ja välirulood päikesekaitseks. Majas jahutust vaja ei ole. Probleemne oli märts-aprill, kui väliruloosid ja PV-paneele veel paigaldatud ei olnud ning siis tegi päike liiga.

 
Pildil: vaade elutuppa  Foto: Kristo Kalbe

Aga see oligi hea näide sellest, kuidas passiivmaja peabki toimima kui tervik ja üksikud lahendused eraldi ei toimi.



Mida ütlen passiivmaja ehitada soovivale perele?
Mõeldes vastutustundlikult pikema aja perspektiivis on passiivmaja või sellele ligilähedase hoone ehitus absoluutselt õige valik. Ehitades kohe targalt ja koos tarkadega pole vaja mõne aja pärast taas investeerima hakata tehes topeltkulutusi ja tundes end hoones ebamugavalt. See ei käi ainult eramute kohta, vaid sooviksin samasugust lasteaia- või õpikeskkonda oma lastele ning kontoreid kolleegidele.
Tähtis on aga valida õiged asjatundlikud partnerid kohe protsessi alguses, isegi krundi valik on juba tihti määrava tähtsusega. Mida hiljem kodu rajamise protsessis energiatõhususe teemani jõutakse, seda kulukamad ja tihti võimatud on muudatused.

Ehitusega saab põhjalikumat tutvuda siin.



Autor
Haldaja Kuldar Leis