Säästlik on ilus

Head kodukaunistajad!

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Eesti Kodukaunistamise Ühendus tegutsenud viisteist aastat ja selle aja jooksul oleme saanud palju julgustavat tagasisidet, mis on aidanud meil arendada kodukaunistamisliikumist tõeliselt üldrahvalikuks liikumiseks. Me teeme seda positiivse kogemuse kaudu. Ikka juhtub, eteri eluvaldkondades tekib heakorra- või teisi analoogseid probleeme, aga selle asemel, et neid häbimärgistada, oleme välja pakkunud ühe või ka rohkem head näidet, mida maavanemad maakonnas ja riigipea kogu riigis on saanud avalikult tunnustada ning kutsudateisi üles järgima nende nakatavat eeskuju. Kes meist ei tahaks olla naabrist parem?

Maailm muutub, muutuvad arusaamad ja tõekspidamised. Energia kokkuhoid on muutunud kogu inimkonna tõsiseks proovikiviks. Nii on Euroopa Liit asunud energiakulutusi piirama ning vastavaid ettekirjutusikarmistama. Täna ei ole enam mingi uudis, et eluhoonete välisseintele/katustele/põrandatele(s.o välispiiretele) on soojakao tõkestamiseks kehtestatud normid, mida karmistatakse jätkuvalt. Sihiks on võetud nn „madalenergiamajade“ ning „passiivmajade“ projekteerimine/ehitamine. Juba lähitulevikus siirdutakse „0 energiamajade“ ja seejärel ka „plussenergiamajade“ loomisele.

Mida need mõisted tähendavad? „Madalenergiaga maja“ on projekteeritud vähendama välispiirete soojakadusid. „Passiivmaja“ tähendab lahtiseletatult hoonet, kus soojusenergia kaod on väga väikesed. „0 energiamaja“ tähendab juba seda, et nii palju kui energiat kulutad, nii palju pead ka tagasi tootma. On ilmselge, et kui tuleb hakata ise energiat tootma, siis on tark ka vähem kulutada. Kodumajapidamise kõrgeim eesmärk aga saab olla toota rohkem energiat kui kulutad, siis on inimkond jätkusuutlik juba pikemas perspektiivis.

Siinjuures ei sea ma Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eesmärgiks hakata käsitlema hoonete soojustamise tehnilisi probleeme. Selle jaoks on Eestis hulgaliselt väga tublisid asjatundjaid ja praktikuid ning kirjutisi. Küll aga on vaja elanikkonna teadmisi täiendada pidevalt uuenevatest energiakokkuhoiu meetmetest ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtust.

Seega ei saa Eesti Kodukaunistamise Ühendus jääda siin kõrvaltvaatajaks. Peame ümber hindama mõiste „kaunis kodu“ sisu. Loomulikult on kõik see, mida seni oma kodu kauniks muutmisel teinud oleme, ja kuidas seda mõistame, väärtus omaette, aga kas peaksime sellesse mõistesse lisama ka energiasäästlikkuse? Kas säästlik on ilus?

Meie seisukohalt peaks energiat säästev kodu muutuma kodukaunistamise rahvusliku programmioluliseks osaks. See kasvatab elanikkonda ja muudab üldist suhtumist majanduse arengusse. Samas ei muutu meie suhtumine ilu mõistesse kui sellisesse. Seega uuendame mõistet „kaunis kodu“, ühendades sellesse ettevõtlikkuse, energiasäästlikkuse ja loodushoiule orienteeritud mõtteviisi.

Omaette probleemide ringi moodustavad aga nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmise alternatiivsed moodused. Kuidas saada energiat, mis ei saasta loodust ja on odav kätte saada?

Ka siin ei ole mingi uudis, et päris tasuta saab energiat päikeselt ja tuulelt. Vaja on vaid energia püüdmiseks ja salvestamiseks vastavaid seadmeidluua. Ka selles valdkonnas on maailmas hulgaliselt huvitavaid lahendusi. Eestlased ei jää selles osas sugugi teistest maha ning meilgi jagub taibukaid ja ettevõtlikke inimesi, kes lihtsate vahenditega on ise teinud päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid (neid tutvustame järgmistes kirjutistes). Energiavajadus on aga paraku nii oluline teema, et alternatiivseid energiaallikaidotsivad teadlased kogu maailmas. Tehnikamaailm toob oma 21.10.2011 numbris meieni teadlaste poolt leitud alternatiivsete energiaallikate loetelu. Selgub, et energiat on võimalik saada niiskusest, maa seest, meresoojusest. Abiks võivad olla ka biomassi tootvad bakterid, sool, aatomipatareid jm.

Eesti Kodukaunistamise Ühendus ei piirdu vaid energiasäästule ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtule, vaid planeerib energia kokkuhoiu laiendamist ka kodumajapidamistesse. Püüame anda inimestele nõu, kuidas energiat mõistlikult kasutada. Uurimuste tulemusena on teada, et sobiv taimkate võib konkreetses situatsioonis oluliselt muuta paikkonna õhustikku ja taimede kasvutingimusi, ja isegi vähendada tuulest põhjustatud soojusenergia kadusid hoonetes. Arenenud maailmas nimetatakse seda „haljastuse efektiivsuseks“ – GreenFactory (ka neid pidevalt arenevaid seisukohti tutvustame järgnevates kirjutistes).

Sellised on teemad, mida Eesti Kodukaunistamise Ühendus soovib oma kaasamõtlejatele edastada ja sellega elanikkonna teadmisilaiendada, et rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu“ areneks ning peaks sammu arenenud maailmas praktikas kinnitust leidnud tõekspidamistega.

Eesti Kodukaunistamise Ühendus jätkab senise, Vabariigi Presidendi autasude traditsiooniks kujunenud väljaandmist, kuid paneb aluse veel ühele konkursile, milles võetakse vaatluse alla kaunilt kujundatudja ühtlasi energiasäästlikudkodud. Kaunilt ja energiasäästlikult loodud kodude nominendid esitatakse autasustamiseks majandus-ja kommunikatsiooniministrile.

Tuleviku kaunis kodu on säästlik, ilus, mugav ning meie laiuskraadile sobiva välisruumiga.

Arvi Altmäe
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimees
PhD sotsiaalteadustes
PhD kasvatusteadustes
8.09.2012