Energiakäitlus (energiajuhtimine) kodus ning korteriühistus

Eestimaa hooned, s.h. elamud, on tihti nii halvas seisukorras, et neis ei ole võimalik normaalset sisekliimat saavutada. On oluline teada, et ruumide kasutusmugavuse suurendamine võib kaasa tuua energiatarbimise vähendamise. Selleks tuleb hooned renoveerida, neid õigesti ekspluateerida ja korraldada energiakäitlust (energiajuhtimist).
Energiakäitlus on hoone omaniku töövahend energiatarbimise kontrollimiseks, mille tulemusena:

  • vähenevad kulutused energiale
  • väheneb keskkonnakoormus
  • paraneb hoone sisekliima
  • kasvanud energia- ja keskkonnateadlikkus parandab kinnisvara omaniku mainet ja tõstab ühtlasi hoonete turuhinda - kaunis on kallis.

Energiakäitlus on süsteemne püüdlus säästa energiat ja kütust ilma elustandardit alandamata.
Kasuks tuleb, kui hoone energiakäitluse korralduse eest vastutab konkreetne inimene, kes on ühtlasi energiahaldur. Järjekindel töö annab vähemalt 5% energiasäästu.
Energiakäitlus koosneb järgmistest osadest:
Energiabilansid annavad ettekujutuse olemasolevast tarbimisest. Infot saab mõõtmistest, analüüsist, statistikast, varasemast kogemusest ja võrdlusest.
Energiatarbe prognoos peaks olema koostatud aastaks kuude lõikes ning põhinema varasemal kogemusel.
Energia arvestust on hõlpsam pidada spetsiaalsetel Exceli tabelivormidel. Enne mõõturite hankimist ning paigaldamist tuleks kindlasti pidada nõu asjatundjatega.
Energiatarbe prognoosi kontroll. Prognoositud ja tegelike energiakulude võrdlus aitab üles leida süsteemi nõrgad kohad ja 5-15% ulatuses säästuvõimalusi.
Energiasäästumeetmete õige valiku aluseks on energiaaudit, mille käigus vaadatakse üle hoone piirdetarindid ja tehnosüsteemid. Kogutud info põhjal koostatakse hoone energiabilanss, mis peegeldab soojuse tarbimist hoones. Hoonete energiaauditid peavad olema lihtsad ning hõlpsasti teostatavad ning need on vajalikud professionaalse eksperthinnangu saamiseks. Eestis teostavad hoonete auditeid koolitatud audiitorid, kes kuuluvad Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühingusse (EKVÜ) - www.ekvy.ee.
Energiaauditi tulemusena moodustub rakendamiseks soovitatavate säästumeetmete pingerida, mis omakorda sõltub kasutatava soojusenergia hinnast. Soovitused võivad  põhineda lihtsatel majanduslikel kriteeriumitel ja tasuvusarvutustel. Tavaliselt annavad aktsepteeritava tulemuse järgmised meetodid:

  • liht-tasuvusaja meetod
  • ajatatud puhasmaksumuse meetod
  • sisemise tasuvusläve meetod

Liht-tasuvusaega (SPBP) võib defineerida kui investeeringu ja aastase säästu jagatist:
Tasuvusaeg (aastates) = investeering/aastane sääst.
Liht-tasuvusaega võib kasutada energiasäästumeetmete omavaheliseks võrdlemiseks tingimusel, et kõik investeeringud tehakse ühel ajal ning aastasääst on konstantne suurus.
Energiasäästumeetmete valikul loetakse vastuvõetavaks liht-tasuvusajaks 5-8 aastat.
Vastvõetavuse kriteerium sõltub peamiselt riigi inflatsioonist, energia hinna oodatavast kasvust, investeeringu laenuintressist, toetusprogrammist (Kredex) ja majandustingimustest.
Säästumeetmete majanduslikul hindamisel väärib märkimist, et tänu rekonstrueerimisele  hoone piirdetarindite ja tehnosüsteemide eluiga tavaliselt pikeneb. Energiasäästumeetmete rakendamise koguefekti on küllaltki raske prognoosida, eriti kui mõjuriks on ka inimeste käitumine. Säästuks tuleb tingimisi pidada ka seda, kui tarbimist suurendamata saavutatakse parem soojusmugavus.

Energiabörsi toimimiseks tuleb teostada energiakäitlust ehk hoida nii kodumajapidamiste, korteriühistute kui ka tootmisobjektide energiatarbimine kontrolli all. Seda on ühelt poolt vaja tarbijatele elektrienergia kulude kontrollimiseks ning teisalt tootjale ülevaate andmiseks tarbija vajadustest. Üldjuhul ei ole elektrienergiat võimalik pikaajaliselt akumuleerida ehk tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus, siis toimib energiasüsteem normaalselt. Kuna aga elektritarbimisel on oma tipud ja mõõnad (talv - suvi), siis peavad ka elektritootjad käituma vastavalt tarbimisele, mis tähendab, et normaalse ööpäevase energiabilansi hoidmiseks tuleb investeerida teatud elektrijaamade reservvõimsustesse, mida siis tipukoormuste ajal kasutada saab: hommikul tööle minnes keedavad kõik kohvi või putru, õhtul vaatavad telekast seebikat või jalgpalli. Paindliku ning püsivate kvaliteedinäitajatega (elektrivoolu pinge ning sagedus)
elektrienergia tootmine on suhteliselt kallis ning nõuab regulaatori ehk energiabörsi käivitamist, sest vabaturu tingimustes hoiab konkurents energiahinnad tipu ja baaskoormusel tasakaalus.
Aastast 2017 peavad kõik Eestis elektrienergiat tarbivad majapidamised olema varustatud kauglugemismõõturitega. Seda selleks, et elektrienergiat tellida piltlikult tunnikaupa, mis on omakorda vajalik selleks, et tootjad ei toodaks elektrit rohkem kui on vaja. Toota nii palju kui tarbime, see ongi vabaturu üks olulisemaid taotlusi.
Soomes on juba 90% ulatuses võimalik elektrienergiat tellida nädala või isegi väiksema aja peale, andes eelnevalt teada, kui palju ostetakse, missugustelt energiafirmadelt ning missuguse hinnaga, sest kõik  müüjad on koondatud ühele pakkujate lehele ning valimine ehk lepingu sõlmimine võtab vaid 10 minutit.
„Targad võrgud“ toimivad analoogselt ka teiste energialiikide ülekandeks ja tarbimiseks.
Selliseks toimimiseks vajavad tarbijad teadmisi, mis teevad kulude arvestuse võimalikuks.   

Potentsiaalsed energiasäästumeetmed
Energiasäästumeetmetest osutuvad kõige efektiivsemaks tõenäoliselt järgmised:
(loetelu ei vasta eelistuste järjekorrale)

  • pööningu ja põranda lisasoojustamine;
  • keldrivahelae lisasoojustamine;
  • küttetorude, ventiilide jms. soojustamine mitteköetavates ruumides;
  • sooja majapidamisvee torude, ventiilide jms. soojustamine;
  • boilerite ja soojusvahetite soojustamine;
  • boilerite reguleerimine;
  • akende täiustamine (klaasikihtide lisamine, pakettklaasidega aknad);
  • aknapilude tihendamine;
  • piirdetarindite vuukide tihendamine ning soojustuskihi lisamine, välisuste tihendamine;
  • küttesüsteemis ringleva vee pealevoolutemperatuuri automaatne reguleerimine (vastavalt välistemperatuurile);
  • ringluspumpade automaatne reguleerimine vastavalt tegelikele vajadustele;
  • sooja majapidamisvee temperatuuri automaatse reguleerimise süsteemi rakendus;
  • küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustus;
  • radiaatoritele termostaatventiilide paigaldamine;
  • küttekulu öise vähendamise süsteemi rakendamine;
  • elektripirnide asendamine;
  • mitmesuguste elektriseadmete asendamine;
  • ebaefektiivsete seadmete asendamine kõrgefektiivsetega.

Sõltumata tehniliste meetmete kasutuselevõtust on alati tähtis meeles pidada, et ka mittetehnilised abinõud võivad anda olulist säästu:

  • puhastage katelt regulaarselt;
  • puhastage soojusvaheti katlakivist;
  • kontrollige, et küttesüsteemis ei oleks lekkeid;
  • kontrollige süsteemi hüdraulilist tasakaalustatust;
  • vältige ülekütmist - ruumide temperatuuri tõus iga  kraadi võrra üle normaalse põhjustab soojuse tarbimise kasvu 5% võrra;
  • puhastage konvektoreid, nendel olev tolm ja praht vähendab soojushulka -70%;
  • ärge katke ega varjake radiaatoreid;
  • hoidke sooja vee temperatuur nii madalal kui võimalik;
  • soojaveesüsteemi maht olgu minimaalne;
  • hooldage ja puhastage valgusteid regulaarselt;
  • valige õiged valgusallikad, õiged valgustid ja tagage valguse peegeldumine ruumis;
  • hoidke külmkapid puhtad ja kontrollige nende tihendite korrasolekut;
  • valige õiged keedupotid, reguleerige soojuse hulka, kasutage minimaalselt keeduvett ja hoidke keetmise ajal potil kaas peal;
  • mõõtke pidevalt vee tarbimist, kõrvaldage lekked, kasutage veesäästlikke kraane ja segisteid.

Äärmiselt tähtis on hoonete energiakäitlejate (omanike) korralik koolitus  ja pidev täiendõpe.


Endel Soosaar
Phare programmi Eesti-Taani energiasäästu projekti juht
28.10.2012