Energiatõhususe saavutamine

Meie foorumist on ilmnenud, et paljudel inimestel on mõnes mõttes minnalaskmismeeleolu, nad ei taju veel, et energiakulude kokkuhoidmine on nende võimuses. Tõsi, selleks, et edaspidi kokku hoida, tuleb enne leppida ühekordse suurema väljaminekuga. Küsimus on selles, kuidas veenda inimesi selle ühekordse väljamineku vältimatuses? Kuidas muuta inimeste mõtteviisi tõhusama energiakasutuse suunas?
See teema on väga aktuaalne. Selgitamist vajavad mitmed asjaolud, eelkõige see, kuidas ja  mida on vaja teha esimeses järjekorras ja mis on selles tegevuses kõige olulisem. Ilmselt on selles küsimuses kõige rohkem kogemusi Põhjamaades.
Alljärgnevalt esitan norralaste (Rodsjo & Dokka) poolt koostatud nn Kioto püramiidi (pildil) oluliste tegevuste järjekorra. Põhimõtteliselt jagunevad need kahte suurde rühma: kulude vähendamine ja tasuta energia kasutamine.

Highslide JS
(Vajuta pildile, et näha seda suuremalt)

Pildil: Kioto püramiid. Vuoreksen koulukeskus. Toteutussuunnittelma. Antti Lakka 23.02.2012


Alljärgnevalt esitan norralaste (Rodsjo & Dokka) poolt koostatud nn Kioto püramiidi (pildil) oluliste tegevuste järjekorra. Põhimõtteliselt jagunevad need kahte suurde rühma: kulude vähendamine ja tasuta energia kasutamine.

Kulude vähendamine
Hoone soojapidavus
Kõige tähtsam argument tõhusama energiakasutuse poolt on see, et see aitab meil kulusid vähendada. Mida soojapidavam on maja, seda väiksemad on soojakaod, seda vähem peab kütma ja seda väiksemad on arved. Seega annab energiatõhususe saavutamisel kõige olulisema tulemuse soojakadude vähendamine,  st hoone tuleb kõigepealt saada soojapidavaks. Kuni hoone soojusenergiakulu on suur, ei anna ka järgnevad toimingud piisavalt head  tulemust.
            Kodumasinate energiakulu vähendamine
Järgmisena on oluline hoida kokku elektrienergiat tarbivate seadmete pealt. See tähendab, et kui võtame  kasutusele A klassi ja A++…  jne klassiga kodu- ja köögimasinad ning -seadmed, siis annavad need väga suure kokkuhoiu. Kodumajapidamistes kasutatavates seadmetes on tänapäeval energiakulu vähendamisega väga edukalt tegeletud. Seega on kodumasinate soetamisel otstarbekas jälgida seadmete energiakulu klassi. See võib tunduda ebaratsionaalne, kui kodumasinad on juba soetatud, kuid pikemas perspektiivis on mõistlik need välja vahetada. Kodumasinaid ja seadmeid tuleb aeg-ajalt ikka välja vahetada, ja siis on oluline jälgida ka nende energiakulu. Uuringud näitavad, et selles osas on kokkuhoiuvõimalused väga suured.

Tasuta energia kasutamine
            Lisaenergia tootmine
Järgmine energiasäästu allikas on tasuta energia kasutamine. Seega siis võtta kasutusele päikese- ja tuuleenergia, niisamuti kasutada ära maa ja mere soojus. Samas on selge, et kui hoones ei ole energiakokkuhoiule mõeldud, energiakaod on suured ning kodumasinad ei ole efektiivsed, siis võime tasuta energiat küll kasutada, kuid efektiivsust ei taga seegi, kui toota ise nii palju energiat kui tarbid.
            Energiakasutuse kulu juhtimine
Energiakulu juhtimise all mõeldakse energiakuluga seotud  tegevuse planeerimist. Eriti siis, kui toodame ise energiat, on oluline jälgida oma elamise energiakulu igal ajahetkel. See annab meile teada, kas antud ajahetkel on õige mingit energiakulukat seadet kasutada või on otstarbekas see edasi lükata ajale, mil teised seadmed on välja lülitunud või on tasuta energiat üle jäänud. Nii on võimalik energiakasutust optimeerida.
            Energia valik
Kui kõik eelnevad soovitused on ellu viidud, siis on neil, kel on lisaks võrguenergiale tasuta energia kasutamise võimalus, võimalik energiat valida. Põhjamaa tingimustes me ilma võrguenergiata ilmselt läbi ei saa. Siit tuleneb energiakasutuse juhtimise vajadus, mis peaks olema automaatne. See tähendab, et kokkuhoiu mõttes kasutatakse kõigepealt kõige odavamat energiat ning tarbimise suurenedes lülituvad töösse teised, kallimad energiaallikad. Kui meie Põhjamaa tingimustes on hoones näiteks välja ehitatud maakütte-, päikeseenergia- ning võrguenergiasüsteemid, siis nende töötamise järjekord on sellisel juhul reguleeritud nii, et kõigepealt kasutatakse päikeseenergiat, kui seda jääb väheks, lülitub töösse maaküte ja kui ka sellest jääb väheks, siis lülitub töösse võrguenergia (vt ka artikkel „Kuidas alternatiivsed energiaallikad kodumajapidamistes reaalselt kasutusel on“.
Eelpool kirjeldatud tegevused on koondatud piltlikult nn Kioto püramiidi.

Eelpool käsitletud teemat on võimalik illustreerida alltoodud  graafiku abil. Graafik näitab erksavärviliselt kujundatud Kioto püramiidi järgi kavandatud koolihoone kulude mahtu võrrelduna tavaehitisena projekteeritud koolihoone kulude mahuga kaheteistkümne kuu lõikes.
Graafikust ilmneb, et talvekuudel hoitakse üldist energiakulu oluliselt kokku.



Pildil: Energiatõhususe võrdlus Vuorese koolituskeskuses. Antti Lakka 23.02.2012
Valitud lahendus vs miinimumnõuetele vastav lahendus


Samuti ilmneb esitatud graafikust, et kõige suurem on soojusenergia kulu, seega Kioto püramiidi järgi on energiatõhususe kõige olulisem tegur soojusenergia kokkuhoid. Graafikust selgub, et valgustuseks  kasutatakse elektrit suhteliselt stabiilselt. See on ka seletatav, sest tegu on koolihoonega, kus valgustus peab olema vastavuses tervisekaitse nõuetega. Seadmete energiakulu on aga teiste kuludega võrreldes viidud suhteliselt madalaks.
Kioto püramiid ja energiakulude graafiline kujutamine näitab ideaali, kuhu poole püüelda ja mis esialgu on jõukohane arenenud riikidele. See aga ei ole põhjuseks mitte huvituda teiste riikide kogemustest.


Koostas:
Arvi Altmäe
16.11.2012