Energiasäästu kasvatus Soomes

Oleme juhtinud lugejate tähelepanu mitmetele energiasäästu soodustavatele  asjaoludele. Rahvusvaheliselt on see teema olnud tähelepanu keskmes juba aastaid ning ei vaja enam erilist selgitust. Riigid püüavad looduslikku tasakaalu saavutada erineval viisil.

Üks neid, kellelt midagi õppida, on kindlasti Soome. Soome on selles küsimuses üks arvestatavamaid riike ka sellepärast, et oleme laiuskraadi poolest võrreldavad.

Soome riiklik poliitika on ennekõike suunatud avalike ehituste energiasäästuprobleemide lahendamisele. Avalik ehitus on eeskujuks energiasäästu programmi elluviimisel ning kujundab eluterve suhtumise kogu programmi õnnestumiseks. Seepärast on energiasäästule avalikest ehitustest kõige enam mõeldud just koolihoonete projekteerimisel ja seda kasvatuslikel eesmärkidel. Alternatiivenergia kasutus, soojuskadude tõkestamine, efektiivne haljastus – energiasäästlikult ehitatud koolimaja puhul on see kõik kasvatuse ja õpetuse lahutamatu osa, enamgi veel – õigesti  projekteeritud koolihoone on õpetuse ja kasvatuse näidisobjekt.

Tampere uues Vuorese linnaosas rajatakse uut, 1200 õpilasele kavandatud põhikooli. Eesti mõistes on see kohutavalt suur kool, kus kasvatustöö korraldamine lausa võimatu, kuid Vuoreses seda probleemi nii ei mõisteta. Küsimus on selles, et paljude väikeste koolimajade majandamine on väga energiakulukas. Seepärast seatakse suurele koolimajale ette väga ranged energiasäästutingimused, mida on koolitunnis hõlbus näitlikustada.

Kõige olulisem on loomulikult hoone mahulise osa soojustamine. Seinad, põrandad, katused ja uksed ning aknad ehitatakse nii, et need oleksid tänapäevasel tipptasemel halvad soojusjuhid ehk head soojakao tõkestajad. Juba see annab 32% energia kokkuhoidu.

Lisaks toodetakse energiat, mida saab elektrivõrku müüa. Päikesepaneelid ja tuulegeneraator katusel täidab kahte eesmärki: esiteks tuule- ja päikeseenergia majanduslik ärakasutamine, aga lisaks sellele ka õppetöö näitlikustamine. Uudiseks ei ole ka ventilatsioonisüsteemist välisõhku suunduva soojuse kinnipüüdmine ja hoonesse tagasi suunamine. Ka valgustuses ei ole hõõglampide väljavahetamine enam uudiseks.

Milles siis seisnevad uusimad lahendused?

Esiteks, koolihoone katuste pinnad kaetakse mullaga ja sinna istutatakse heinkõrrelist haljastust. Ikka nii, et saaksime seda kasutada ka õppematerjalina. Kuid mitte ainult. Suhteliselt paksu mullakihi ja haljastusega suudetakse katusekatet kaitsta päikese aktiivsuse eest, nii on see ka soojuse kadu tõkestav „kasukas“. Lisaks eeltoodule imbub sellisel katusel mullakihti ka vihmavesi ning see annab olulist kokkuhoidu sadevete äravoolutorustiku mõõtmete vähendamisel ning mikrokliima kujundamisel.



Pildil: Vuorese koolituskeskuse üldvaade. Katusepinnad haljastatakse nii soojuse kui ka külma tõkestamiseks ja on samas näitlik õppematerjal.
Autor : http://www.tampere.fi/tilakeskus/rakennushankkeet/vuores.html

Uuenduste hulka kuulub kindlasti ka kuivkäimlate kasutuselevõtt. See teema on tänapäeval kindlasti harjumatu. Oleme ju kuivkäimlad jätnud aastakümnete taha ja vesikäimlad on meie teadvuses ainuke hügieeniliselt vastuvõetav lahendus. Tampere linnavalitsuses mõeldakse aga globaalsemalt. Teatavasti on fosfaat maaviljeluse oluline komponent. Samas on teada, et fosfaat lõppeb maailmas enne otsa kui nafta ja see teadmine sunnib keskkonnasäästliku tunnetusega inimesi mõtlema ka käimlatele ja sellele, kuidas sealseid jääke õigesti loodusesse paigutada.


Arvi Altmäe
31.10.2012