Kodud - need on meie rahva kultuurilise taseme peegel

“Päevakorrale kergitati kevadel maa välisilme korrastamine ja kaunistamine. Seda võeti kui üleriiklikku ja üldrahvalikku ülesannet riigivalitsuse poolt. Asja läbiviimist kannab kodukaunistamise hoogtöö pääkomitee ja laialdasi rahvaringe, organisatsioone ja ametlikke asutusi on kutsutud oma lähema koduümbruse ja samuti meie avaliku elu tähtsamate hoonete ja paikade kaunistamisele.” Nii kirjutab Rasmus Kangro-Pool artikli “Kodukaunistamisest” alustuseks 1936. aasta septembris ajakirjas “Taluperenaine”. Selleks ajaks oli kodukaunistamise teema jõudnud päevakorral olla juba mõnda aega. Kirjutab ju näiteks sama ajakirja 1930. aasta teises numbris tollane mag. bot. Jaan Port: “Suur hulk hiljuti loodud asundustalusid seisab veel lagedal väljal vaeslapsena tuulte ja tormide käes, kuna nende ümbruses pole ühtki suuremat puud, mis annaks tuulevarju ja kaunistaks ning kodustaks maade ümbrust”. Samas artiklis püütakse vastata ka küsimusele, miks peame kaunistama kodutalu ümbrust? Siin rõhutab autor kõigepealt kodu kui päikesepaistelise ja rõõmsa õnnemaa rolli seal kasvavatele lastele. Selle kõrvale aga lisab: “Teiselt poolt peame kasvatama ja arendama oma lastes ja üldse noorsoos ilutunnet. Et jõuda kultuurrahvaste tasapinnani, tuleb meil pääle teadmiste ja oskuste, mis on vaid üks pool kultuurist, peenendada ja süvendada oma tundeilma, et võiksime tunda ilu ja kunsti.”

Kuigi esimeste teadaolevate kodukorralduse võistlusteni jõuti 1931. aastal Viljandimaal. Tasapisi saadi kogemusi ja 1936. aastaks oli aeg küps juba üleriigiliseks haardeks. Kodukaunistamise liikumise juured aga on kindlasti veel sügavamal. Sellealast koolitust korraldati juba paljudes rahvusliku ärkamisaja seltsides ning sellega alustati niipea kui võimalik ka Eesti Vabariigi loomise järel peamiselt maa- ja perenaisteseltsides.

Taasiseseisvunud Eesti üleriigilise kodukaunistamise liikumise taastajaks sai 1997. aastal president Lennart Meri. Järgmisel aastal toimus juba üleriigiline konkurss millest kokkuvõtteid tehti ning tublimaid tunnustati selleks puhuks korraldatud ja praeguseks traditsiooniliseks kujunenud Vabariigi Presidendi vastuvõtul. Sündis Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Taasiseseisvumisjärgse esimese konkursi tulemuste põhjal anti välja kogumik “Kodu kestab, kodu kasvab”.

Sellega toimub tänavu Eesti Kodukaunistamise Ühenduse egiidi all juba seitsmes üleriigiline konkurss ja on võimalus tehtule ka tagasi vaadata. Viimaste kiiret arengut ja ka probleeme sisaldanud aastate kogemusi üldistada ning nii omaaegse liikumise tekke aegadega kui tulevaste tegemistega seoseid leida. Alljärgnevalt mõned üldistused senisest tegevusest eelkõige piirkondades ja omavalitsustes.

Tänase kodukaunistamise liikumise korralduslik raskuspunkt asub üheksateistkümnes piirkonnas, see on viieteistkümnes maakonnas ja neljas suuremas linnas. Nendes toimuvate konkursside neli paremat kutsutakse Taasiseseisvumispäeval või selle lähedal nende tunnustamiseks toimuvale Vabariigi Presidendi vastuvõtule. Samas toetuvad piirkondlikud konkursid väga mitmekihilisele kohalikule liikumisele. Reeglina esitatakse maakondlikele ja linnade ülevaatustele omavalitsuste ning. linnaosade konkursside võitjad. Kodukaunistamise eri aspekte haaravad teemad on väga paljude vabaharidusega tegelevate seltside ja kohalike kultuuriasutuste tööplaanides. Nendest osavõtt aga näitab üldise ühistegevuse huvi kahanemise kõrval kindlat kasvutendentsi.

Enamuses maakondades on kodukaunistamise toimkonnad moodustatud maavalitsuste ja omavalitsusliitude kokkulepete alusel maavanema korraldusega. Eranditeks on Ida-Virumaa, kus tegutsetakse omavalitsusliidu egiidi all selle tegevjuhi eestvedamisel ja Valgamaa, kus kogu vastav korraldus toimub omaalgatusliku Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkonna kaudu. Maakondade komisjonide koosseisud on suhteliselt sarnased. Reeglina juhivad neid maavalitsuste spetsialistid ja kaasa on haaratud valdkonnaga nii või teisiti seotud ning kaasalöömisest huvitatud inimesed. Sellega eelkõige maavalitsuste, omavalitsuste ning nende liitude spetsialistid, küla- ja kultuuriseltside esindajad, ettevõtjad, muinsuskaitsespetsialistid, põllumeeste liitude esindajad, ajakirjanikud ja kultuuritöötajad. Nende peamine ülesanne on konkursile esitatud objektide ülevaatamine, nende hindamine ja maakonna või linna parimate väljaselgitamine. Selleks korraldatakse aastast ja piirkonnast sõltuvalt kahe kuni viiepäevane ringsõit ja selle jooksul nähtu arutelu. Piirkondade toimkondade liikmed, kaasaarvatud osalevad eraettevõtjad, komisjonides osalemise eest tasu ei saa. Toimkondade moodustajad katavad transpordi-ja teised parimate selgitamiseks ning presidendile autasustamiseks esitamise kulud.

Maakondlike konkursside korraldus on mõnevõrra erinev, tegelik väljund nelja parima väljaselgitamise näol sarnane. Peamisteks maakondliku konkursi objektide esitajateks on omavalitsused. Kuigi mitmed toimkonnad on kohaliku ajakirjanduse kaudu kutsunud üles ka omaalgatuse korras konkursil osalema, ei ole seda võimalust seni eriti aktiivselt kasutatud. Mõned konkursil osalejad on välja pakkunud vaid maakondade toimkondade liikmed. Konkursil osalejate arvu ja hindamise põhimõtted määravad. maakondade toimkonnad. Mõnel pool, näiteks Põlvamaal ei ole osalemise piirarve ette antud. Valgamaal aga saavad väiksemad omavalitsused konkursile esitada kaks, suuremad kolm objekti. Samuti korraldatakse maakondlikke konkursse erinevates kategooriates. Saaremaal on neid viis: eramud tiheasustuses, mitmekorterilised elamud, talud ja suvemajad hajaasustuses, tootmisobjektid sh. tootmistalud ning ühiskondlikud ja avalikud objektid Jõgevamaal. selgitatakse välja kaunis talu, kaunis maakodu, kaunis kodu linnas ja neljandana kaunis asutus tootmishoone või muu sarnane. Harjumaal on aga põhikategooriaid vaid kolm. Maakodud, eramud ja korteriühistud tiheasustuses ning ühiskondlikud hooned ja tootmisettevõtted. Lisaks toimub Harjumaal aga külade konkurss. Erinevaid variante on kohalikust omapärast ja eelistustest tulenevalt veelgi. 2003. aastal alustati ka parimate omavalitsuste konkursiga, kuid esimesel aastal suutsid selles kategoorias parimad välja selgitada vaid pooled maakonnad. Hindamisel kasutatakse nii objektiivseid kui subjektiivseid näitajaid. Esimesse kuuluvad niisugused kriteeriumid, nagu maastiku sobivus, lillede ja ilupuude valik ning sobivus, väravad ja piirded, kujunduselementide (sillad, tiigid jne.) olemasolu, hoonestus, lipumasti olemasolu, eripära ja muu mingis süsteemis hinnatav. Siia lisanduvad ja mõnelgi puhul saavad oluliseks niisugused raskesti hinnatavad näitajad, nagu kodutunde, inimliku ja loomuliku keskkonna ning tervikliku lahenduse olemasolu. Mõnelgi puhul on ära tehtud suur ja palju vahendeid nõudnud töö, kuid õiget kodutunnet pole saavutatud. Teisal on suhteliselt lihtsate vahenditega loodud niisugune keskkond, kus lihtsalt tunned ennast hästi.

Kuigi viimaste aastate kodukaunistamise liikumise raames korraldatud konkursside peamiseks väljundiks on üleriigiline tunnustus Vabariigi Presidendi vastuvõtul, toimub paremate autasustamine ka omavalitsustes ja maakondades. Kuigi väline tunnustus ei ole igapäevases tegelikus kodukaunistamise eesmärgiks omaette ja on ka kauneid kodusid, mis konkurssidel põhimõtteliselt ei osale, on tunnustus presidendi vastuvõtul inimestele reeglina olulisem kui materiaalsed auhinnad. Sellest tulenevalt on ka omavalitsuste ja maakondade kodukaunistamise konkursside auhinnad rohkem moraalset kui materiaalset laadi.

Üheks enamlevinud kohtadel tunnustamise vormiks on konkurssidel silmapaistnute kutsumine maavanemate aastavahetuse või Iseseisvuspäeva vastuvõttudele. Küllaltki levinud on ka eraldi maavanema vastuvõtt Peaministri poolt annetatavate mastivimplite üleandmiseks ja kodukaunistamise konkursi võitjate autasustamiseks enne presidendi vastuvõttu. Sellised vastuvõtud toimuvad Harjumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Valgamaal, Viljandimaal ja mujal. Nende vastuvõttude juurde kuuluvad reeglina tänukirjad, päevakohased suveniirid või tunnustusplaadid, kultuuriprogramm ja tänulaud. Toimumiskohtadena on kultuuriasutuste kõrval kasutatud ka tunnustatud talusid ja ühiskondlikke hooneid. Sobivaks on osutunud ka piknikuvorm mõnes puhkekohas. Neil kohtumistel kuulutatakse välja ka presidendi vastuvõtule kutsutud. Kasutatud on siiski ka teisi vorme. Nii viib Pärnu linnavalitsus autasud laureaatidele koju. Ida-Virumaal aga korraldatakse konkursi võitjatele praktiline koolitus.

Kokkuvõtteks. Üleriigiline koordineeritud kodukaunistamise liikumine on seitsme aasta kogemuste põhjal Eesti ühiskonna praegusel arenguetapil leidmas oma kindlat kohta. Kodu kui väärtust ja selle sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi aspekte tuntakse ja tunnustatakse. Koos kogu ühiskonna arenguga areneb kindlasti edasi ka kodu ja inimese lähikonna osa väärtushinnangute ja sotsiaalsete suhete kujundajana. Kuigi esialgu toetutakse eelkõige ametlikele institutsioonidele ja üksikutele entusiastidele, on märgatav ka omaalgatusliku kandepinna laienemine ja koostöövalmiduse kasv. Juurdub arusaamine, mida rõhutati juba esimeste 1931-32 aastal Pilistvere Perenaiste Seltsi 12 talu ja 1933-36 aastatel Eesti eri piirkondade viit seltsi ja 72 majapidamist haaranud kodukaunistamise võistluste tulemusi kokku võttes. Kodud – need on meie rahva kultuurilise taseme peegel.

Peeter Aas
Kodukaunistamise Põlvamaa toimkonna juht
2005