Mittetulundusühingu Eesti Kodukaunistamise Ühenduse põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühing Eesti Kodukaunistamise Ühendus (edaspidi Ühendus) on liikmelisusel põhinev isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on aidata kaasa kodukultuuri edendamisele.
2. Ühendus juhindub oma tegevuses põhikirjast, mittetulundusühingute seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest.
3. Ühendus teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, teiste mittetulundusühingutega ja muude Ühenduse tegevusest huvitatud isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.
4. Ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, tal on oma sümboolika.
5. Ühenduse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
6. Ühenduse tegevust korraldatakse tegevuspiirkondades (maakonnad ning suuremad linnad: Narva, Pärnu, Tartu ja Tallinn). Igas tegevuspiirkonnas võib põhikirjas sätestatud korras moodustada ka osakonna.

II TEGEVUSE EESMÄRK, ÜLESANDED

7. Ühenduse tegevuse eesmärgiks on:
7.1. aidata kaasa heakorrastatud ja kauni elukeskkonna kujundamisele Eestimaal;
7.2. motiveerida füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegutsema ning toetama kodukultuuri ja kodukaunistamise alast liikumist rahvusliku programmina;
7.3. väljendada ja kaitsta oma liikmete ühishuve. 8. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühendus:
8.1. algatab ja korraldab kodukaunistamise alaseid üritusi (konkursse, seminare, koolitusi), osaleb teiste isikute algatatud samalaadsete ürituste elluviimisel;
8.2. selgitab avalikkusele kodukaunistamise ideed, põhimõtteid ja võimalusi meedia ja teiste kommunikatsioonivahendite kaudu; 8.3. harib oma liikmeid;
8.4. korraldab kodukaunistamise alase teabe levitamist Ühenduse liikmetele ja teistele isikutele, korraldab kirjastusalast tegevust, sealhulgas annab välja kaunite kodude albumit;
8.5. kogub, süstematiseerib ja säilitab kodukultuuri alast teavet;
8.6. täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Ühenduse eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeleb eesmärke toetava majandustegevusega.

III LIIKMED

9. Ühenduse liige võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik või Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Liikmed liigitatakse: tegevliikmeteks ning auliikmeteks.
9.1. auliikmeks nimetamine toimub Üldkoosolekul või Volinike Kogus kinnitatud statuudi järgi Juhatuse esildise alusel vastava otsusega.
10. Ühenduse liikmeks astumiseks esitab isik avalduse Juhatusele, kes vormistab liikmeks vastuvõtmise ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamise päevast.
11. Juhatuse keeldumise korral taotleja Ühenduse liikmeks vastu võtmisel, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab Üldkoosolek või Üldkoosolekute vaheajal Volinike Kogu.
12. Ühendusest väljaastumiseks esitab liige avalduse Juhatusele, kes oma otsusega arvab isiku ühe kuu jooksul Ühenduse liikmete hulgast välja.
13. Juhatus võib liikme Ühendusest välja arvata põhikirjas sätestatust sõltumata põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühenduse olulisel määral kahjustamise tõttu.
14. Liikmest väljaarvamise otsusest ja põhjustest teavitab Juhatus isikut kirjalikult mõistliku aja jooksul.
15. Põhjendatud ettepaneku liikme väljaarvamiseks võib teha iga Ühenduse liige.
16. Juhatuse otsuse peale liikmest väljaarvamise kohta võib isik esitada kaebuse Üldkoosolekule või Üldkoosolekute vaheaegadel Volinike Kogule.
17. Liikmel on õigus:
17.1. võtta osa vahetult või volitatud esindaja kaudu Ühenduse Üldkoosolekust;
17.2. valida ja olla valitud Ühenduse esindusorganite koosseisu;
17.3. esitada Üldkoosolekule, Volinike Kogule ja Juhatusele arupärimisi ning ettepanekuid;
17.4. saada teavet kõigis Ühenduse tegevust puudutavates küsimustes. On ühenduse liikmetele loodud postiloendi liikmeks;
17.5. algatada erakorralise Üldkoosoleku kokkukutsumist, kui seda toetavad 1/10 Ühenduse liikmetest;
17.6. kasutada Ühenduse sümboolikat vastavalt Volinike Kogu kehtestatud reglemendile;
17.7. esindada Ühendust Juhatuselt saadud volikirja alusel volikirjas sätestatud ajal ja volituse piires.
18. Liikmed on kohustatud:
18.1. täitma Ühenduse põhikirja ja Üldkoosoleku, Volinike Kogu ning Juhatuse otsuseid;
18.2. osalema Üldkoosolekutel ja Ühenduse muus tegevuses Ühenduse eesmärgi saavutamiseks;
18.3. teatama Juhatusele oma asukoha- või kontaktandmete muutumisest kahe nädala jooksul;
18.4. tasuma kehtestatud korras ja tähtaegselt Üldkoosoleku otsusega kehtestanud liikmemaksu;
18.5. hoidma ja mitte kahjustama Ühenduse mainet;
18.6. Üldkoosolekust osavõtu võimaluse puudumise korral volitama ennast esindama kolmanda isiku ja koostama selleks kirjaliku volikirja ning selle esindajale üle andma.

IV ÜLDKOOSOLEK

19. Üldkoosolek on Ühenduse kõrgeim esinduskogu – Ühenduse liikmete üldkoosolek.
20. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas.
21. Üldkoosoleku kokkukutsumise, läbiviimise, päevakorra koostamise, eelnõude kättesaadavaks tegemise ning koosoleku protokolli vormistamise korraldab Juhatus. Üldkoosoleku kutse, milles sisaldub koosoleku koht, aeg ja päevakord, saadab Juhatus 14 päeva enne koosoleku päeva postiloendiga või vajadusel posti teel.
22. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 30 Ühenduse liiget. Kui Üldkoosolekul ei osale nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, kutsub Juhatus uue Üldkoosoleku kokku punktis 21 nimetatud korras. Uus koosolek võib toimuda seitsme päeva möödudes ärajäänud koosoleku päevast arvates.
23. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühenduse liige, või Ühenduse liikme esindaja, kellel on liikme poolt antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Hääletamine on Üldkoosolekul avalik. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul osalenud Ühenduse liikmetest või liikmete esindajatest.
24. Põhikirjas ette nähtud Ühenduse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Ühenduse lõpetamiseks, ühinemiseks, jagunemiseks, põhikirja muutmiseks on nõutav üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud või esindatud Ühenduse liikmete nõusolek.
25. Mitme ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek võetakse vastu lihthäälteenamusega. 26. Isikuvalimistel on hääletamine salajane. Isikuvalimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.
27. Juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks. Valitakse Juhatuse esimees, kelle ametinimetus on Ühenduse esimees. Esimeheks on valitud kandidaat, kes saab üle poole hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Seejärel valitakse ülejäänud Juhatuse liikmed.
28. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud koosolekul tähtsust omavad asjaolud.
29. Protokolli kantakse koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamus, mis esitatakse kirjalikult ja allkirjastatult ning lisatakse protokollile.
30. Protokollile kirjutavad alla Üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
31. Protokolli lahutamatuks lisaks on Üldkoosoleku osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning Üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
32. Pärast 14 päeva möödumist Üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema Ühenduse liikmetele kättesaadav Ühenduse kodulehel ja liikmeskonna postiloendis.
33. Erakorraline Üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse või Volinike Kogu ettepanekul või kolme osakonna juhatuse ühisettepanekul või vähemalt ühe kümnendiku (põhikirja p 17.5) Ühenduse liikmete põhjendatud kirjalikul ettepanekul hiljemalt 40 päeva jooksul ettepaneku üleandmisest Juhatusele.
34. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühenduse juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud Volinike Kogu ja/või Juhatuse pädevusse.
35. Üldkoosoleku pädevus:
35.1. põhikirjas ette nähtud Ühenduse eesmärkide muutmine;
35.2. põhikirja muutmine;
35.3. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
35.4. Juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
35.5. Juhatuse tegevuse ja majandusaasta aruande kinnitamine;
35.6. Ühenduse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
35.7. liikmemaksu kehtestamine, selle suuruse määramine, tasumise korra kinnitamine;
35.8. vajadusel volinike, revisjonikomisjoni või audiitori valimine;
35.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.


V VOLINIKE KOGU

40. Volinike Kogu on Ühenduse kõrgeim esinduskogu Üldkoosolekute vahelisel ajal. Volinike Kogu lähtub oma tegevuses Üldkoosoleku otsustest. Volinike Kogu valitakse kaheks aastaks.
41. 23-liikmeline Volinike Kogu moodustub Juhatusest ja Juhatusele isikuvalimisteks esitatud ning Üldkoosolekul valituks osutunud Ühenduse liikmetest:
41.1. tegevuspiirkondade esindajad (Ühendusega koostöölepingute alusel toimivad Maavalitsuste esindajad), kes astuvad Ühenduse liikmeteks ja osutuvad Üldkoosolekul valituks võtavad Volinike Kogu tööst osa hääleõigusega.
41.2. tegevuspiirkondade esindajad (Ühendusega koostöölepingute alusel toimivad Maavalitsuste esindajad), kes ei astu Ühenduse liikmeks võtavad Ühenduse esinduskogude istungitest osa sõnaõigusega.
42. Volinike Kogu koosoleku kutsub kokku ja liikmetele saadab kutse Juhatus.
43. Volinike Kogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole Volinike Kogu liikmetest.
44. Volinike Kogu liige, kes mõjuval põhjusel ei saa koosolekust osa võtta, võib volitada teist Volinike Kogu liiget ennast esindama lihtkirjaliku või digiallkirjastatud volikirjaga.
45. Volinike Kogu:
45.1. nõustab Juhatust kõigis Ühenduse juhtimise küsimustes, s.h annab Juhatusele eelnevalt kooskõlastuse Ühenduse eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste kindlaksmääramiseks;
45.2. kooskõlastab Juhatuse poolt koostatud Ühenduse aastaeelarve projekti ja esitab selle Üldkoosolekule kinnitamiseks;
45.3. kooskõlastab Ühenduse poolt finantseeritavad projektid, programmid ja eesmärgipärased töögrupid;
45.4. teeb Juhatusele ettepanekuid piirkondade arvu muutmiseks, osakondade moodustamiseks või lõpetamiseks;
45.5. vajadusel koostab või kooskõlastab Ühenduse varade soetamise, kasutamise ja võõrandamise korra ja esitab Üldkoosolekule kinnitamiseks;
45.6. vajadusel koostab või kooskõlastab Ühenduse kodukorra või muid Ühenduse sisemist tegevust reguleerivaid juhendeid;
45.7. teeb Üldkoosolekule ettepanekuid Juhatuse, Volinike kogu ja teiste Ühenduse liikmete töö tasustamiseks ja hüvitiste määramiseks;
46. Volinike Kogu juhatab koosoleku alguses Volikogu liikmete seast valitud juhataja. Volinike Kogu koosolekutel võetakse otsused vastu koosolekul osalenute lihthäälteenamusega. Koosoleku käik ja otsused protokollitakse.
47. Volinike Kogu ja Juhatuse tehnilise teenindamise kindlustab Juhatuse poolt Ühendusse tööle võetud tegevsekretär, kes võib olla ka Juhatuse liige.

VI JUHATUS

48. Juhatus on kolme kuni viie liikmeline, kuid mitte vähem kui kolme liikmeline ja sellesse võivad kuuluda ainult Ühenduse liikmed. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline isik. Juhatuse liige valitakse kaheks aastaks.
49. Juhatuse ülesandeks on valmistada ette Üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused ja Üldkoosoleku otsuste eelnõud, samuti korraldada Üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle tehniline teenindamine.
50. Juhatuse ülesandeks on juhtida Ühenduse igapäevast tegevust ja viia ellu Üldkoosoleku ja Volinike Kogu otsuseid. Juhatus sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud Ühenduse töötajatega ja teeb kõik muud igapäevaselt vajaliku toimingud.
51. Juhatuse esimees korraldab Juhatuse tööd.
52. Ühenduse esimehel on õigus esindada Ühendust kõikides õigustoimingutes. Teised Juhatuse liikmed võivad esindada Ühendust ainult ühiselt.
53. Ühenduse esimees võib oma kohustuste täitmise õigustoimingutes panna kolmandale isikule.
54. Juhatus peab andma Ühenduse liikmetele ja Volinike Kogule vajalikku teavet juhtimise küsimustes ja esitama Ühenduse liikmete nõudel vastava aruande, mis kuulatakse ära Üldkoosolekul ja/või Volinike Kogu nõupidamistel.
55. Juhatus korraldab Ühenduse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja vastutab selle õigsuse eest.
56. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitab aruande Üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed. Üldkoosolek võib revisjonitoimkonna ettepanekul tellida Juhatuse poolt kinnitatud majandustegevuse aruandele audiitori hinnangu.
57. Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
58. Juhatus teeb otsuseid oma koosolekul, mis reeglina toimuvad üks kord kuus.
59. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Koosolekul vastuvõetud otsused sisalduvad protokollis või on selle lahutamatuteks lisadeks.
60. Koosolekut juhatab üks Juhatuse liige, koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll saadetakse e-postiga kõigile liikmetele.
61. Juhatus võib otsuse vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata korraldades elektroonilise koosoleku. Elektroonilisel koosolekul loetakse otsus vastu võetuks kui selle poolt hääletab 2/3 Juhatuse liikmetest.

VII OSAKONNAD

62. Ühendusel võib olla osakondi igas tegevuspiirkonnas, osakonnad ei ole juriidilised isikud. Ühenduse osakonna moodustamiseks on vajalik vähemalt kümne Ühenduse liikme olemasolu tegevuspiirkonnas, kelle ühine avaldus esitatakse Juhatusele.
63. Osakond registreeritakse Juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel Volinike Kogu vastava otsusega. Osakonna tegevus lõpetatakse Juhatuse ettepanekul Volinike Kogu otsusega.
64. Osakonna üldkoosolek koosneb nendest Ühenduse liikmetest, kes püsivalt elavad tegevuspiirkonnas või juriidilisest isikust liikmetest, kelle asukoht asub samas piirkonnas. Üldkoosolek võib vajadusel valida juhatuse.
65. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele mittetulundusühingute seaduse §-des 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.
66. Osakonnal on õigus teha ettepanekuid Ühenduse tegevuste kavandamiseks, vara kasutamiseks, samuti Ühenduse juhtimise korraldamiseks, teabe paremaks vahetamiseks jms. Ettepanekud esitatakse Juhatusele.

VIII ÜHENDUSE VARA

67. Ühendusel on õigus omada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks vajalikku vara, mille omandamine ei ole vastuolus kehtiva õigusega.
Ühenduse vara moodustub:
67.1. liikmemaksudest;
67.2. annetustest ja kingitustest;
67.3. tuluürituste läbiviimisest laekunud tuludest, kirjastustegevusest saadud tulust;
67.4. Ühenduse kinnis- ja vallasasjadest, väärtpaberitest;
67.5. muudest laekumistest.
68. Ühendus arvestab vara kasutamisel vara annetaja või kinkija soovi vara kasutamise osas.
69. Ühendus kasutab oma vara:
69.1. oma eesmärkidele vastavate tegevuste ja ürituste korraldamiseks, projektide, programmide toetamiseks;
69.2. halduskuludeks, Ühenduse organite liikmetele töötasude ja hüvitiste maksmiseks;
70. Ühenduse vara sihtotstarbelise kasutamise eest vastutab Juhatus. Ühendus ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.
71. Ühendusel on õigus olla sihtasutuse asutajaks või mittetulundusühingu liikmeks või asutajaks, kui selleks on olemas Üldkoosoleku otsus.
72. Ühenduse asjaajamise ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks moodustatakse revisjonitoimkond. Revisjonitoimkond korraldab Ühenduses revisjoni vähemalt üks kord aastas hiljemalt veebruari kuus ja esitab tulemused revisjonitoimkonna arvamusena Juhatusele, kes lisab selle majandusaasta aruande juurde.

IX ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

73. Ühenduse ühinemise või jagunemise otsustab Üldkoosolek. Ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
74. Ühenduse tegevuse lõpetamise otsustab Üldkoosolek. Tegevuse lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras. Ühenduse likvideerijaks on Juhatus.
75. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Ühenduse vara antakse üle Ühenduse lõpetamise kohta tehtud Üldkoosoleku otsuses nimetatud isikutele. Vara saajaks võib olla sihtasutus või mittetulundusühing, kellel on sarnane põhikirjaline tegevuse eesmärk, riik, kohalik omavalitsus jne.


X RAKENDUSSÄTTED

Käesolev põhikiri jõustub peale vastuvõtmist Üldkoosolekul ning hakkab toimima juriidilise dokumendina peale selle kandmist registrisse. Registrisse kandmise järel kutsub Juhatus kokku erakorralise Üldkoosoleku (eeldatavasti septembris või oktoobris 2014), kus valitakse isikuvalimistena Volinike Kogu ja Juhatus ning esimees.
Iga aastase korralise Üldkoosoleku toimumise ajaks on märtsikuu.


Käesolev põhikirja redaktsioon on vastu võetud Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Üldkoosolekul 18. juunil 2014. a. Tallinnas.