KASTMINE
Kuival ja kuumal ajal vajavad kastmist ka puud ja põõsad. Suured puud ja põõsad, millel on võimas laialiulatuv juurestik, elavad põuaperioodi paremini üle, aga hiljuti istutatud ja veel halvasti juurdunud puud ja põõsad võivad ära kuivada.
Kastmist vajavad kindlasti sel ja ka osalt eelmisel aastal istutatud puud ja põõsad. Rohkem ja sagedamini vajavad kastmist liivmuldadel asuvad aiad, vähem rasketel savimuldadel olevad aiad.
Lehtpuud ja –põõsad annavad endast märku närtsinud lehtede kaudu, okaspuudel on seda kaugelt raskem märgata, ainult osa kadakaid muudavad okaste värvi (muutuvad violetseks).
Mida peab kastmisel arvestama:
- Kasta tuleb varasel hommikutunnil või õhtul, kui õhk on jahedam ja aurumine väiksem.
- Kasta tuleb harvem, aga põhjalikult. Üks levinumaid vigu on
see, et pannakse tööle vihmuti, mis on ettenähtud muru kastmiseks ja niisutab pinda ainult 5–10 cm sügavuselt . Puude ja põõsaste juured aga on tunduvalt sügavamal ja värske aiaomanik on ebameeldivalt üllatunud, et vaatamata pidevale kastmisele, kuivab tema istik ikkagi ära. Katsuge kontrollida, kas sügaval, kus on juured, on ikka muld niiske. Pidage meeles, et suured mullapalliga istutatud puud vajavad vett ämbrite viisi ja neile meeldib, kui Te kastate ka nende võra.
- Kasta tuleb leige veega, ideaalne on, kui Teil on oma tiik või muu veekogu, kust saab kastmisvee. Tallinnas on eelisolukorras inimesed, kes saavad vett Ülemiste järvest. Puurkaevude vesi on jäiselt külm ja mõjub taimedele halvasti, eriti tuleb hoiduda külma vee pritsimisest lehtede peale. Kaevuvesi tuleks pumbata mõnda anumasse ja jätta päevaks soojenema enne kui alustate kastmisega.
- Rododendroneid tuleb kasta nõrgalt hapu veega, täiesti sobimatu on külm kaltsiumirohke puurkaevu vesi. Kui meil käepärast ei ole muid võimalusi, siis peaks kaevu vett laskma seista ja settida ning siis hulka segama midagi haput, näiteks sidruni hapet (3-4 g 10 liitri vee kohta).
VÄETAMINE
Kui ilm on kuum ja taimedel jätkub vett, on kasv intensiivne ning taim vajab ohtralt toiteaineid. Soovitav on väetada taimi spetsiaalsete (okaspuude, rododendronite, rooside jne.) kompleksväetistega, mida on saadaval enamuses aianduskauplustest .Rikkalikult lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamisega oleme sel aastal hiljaks jäänud. Lämmastik paneb puud ja põõsad liialt vohama ja need ei jõua talveks korralikult puituda.
Väetada tuleb hästi läbi kastetud istikuid ja vastavalt väetisepakil olevale juhendile. Pidage meeles, ennem väetada pisut vähem, kui oma tarkusest suurendada väetise kogust. Võite oma liigse heldusega taime ära põletada.
AS ILUPUUD DENDROLOOG AINO AASPÕLLU
15.07.1999. a.