(SOOVITAV ALLEEDEKS, ÜKSIKPUUDENA , GRUPPIDENA ja KA UUEKS METSAKS)
Värdlehis –Larix x eurolepis Henry syn.Larix Henryana Rehd. on hübriid jaapani ja euroopa lehise vahel. Seemned valmivad jaapani lehise käbides euroopa lehisega tolmlemisel. See hübriid avastati 1900. a. Sotimaal Dunkeldi pargis ja äratas erakordselt kiire kasvu tõttu eriti metsameeste hulgas suurt tähelepanu. On tehtud kindlaks , et värdlehis võib viljakal mullal 25 aastaselt kasvada 20 m kõrguseks ja ületada näiteks sama vana euroopa lehist kõrguses 40 protsenti ja tüvemahus kaks korda. Katsete tulemused näitavad ,et värdlehiste seemnetest kasvatatud järglastes säilub vanematelt päritud kiire kasv-puude kasvus ei ole olulist vahet selles, kas seemned on varutud esimese, teise või kolmanda põlvkonna järglastelt. Briti teadlased on uurinud värdlehise puidu omadusi ja leidnud , et need on sarnased jaapani lehise puiduga. Et värdlehis ka Eestis erakordselt kiiresti kasvab, pole mingi uudis .(E. Laas Dendroloogia 1987) Pikknurme metskonnas asuvas Söe arboreetumis korraldatud katsetes Taanist pärineva seemnega 20 aasta vanusega värdlehiste keskmine rinnasläbimõõt oli 29 cm ja kõrgus 17 m keskmise tüvemahuga 0,55 tm. Saksamaalt pärineva seemnega 19aasta vanusega puude keskmine rinnasläbimõõt oli 24 cm ja keskmine kõrgus 15,7 m keskmise tüvemahuga 0,35 tm. Kõige kõrgem puu oli 19 m pikkune ja kõige jämedama puu rinnasläbimõõt oli 32 cm. Katsealal kasvavad ka teisi lehise liike. Enamvähem samas vanuses jäävad nad alla tunduvalt värdlehistele igas mõõdetud dimensioonis. Kuused ja männid saavutavad meil aga N. Grjäzini kasvukäigu tabelite andmeil parimatel kasvukohtadel sama kõrguse 40-45 ja rinnasläbimõõdu 75-80 aastaselt.
Värdlehis on, nagu enamik teisi lehise liike, valgusenõudlik ja vajab kasvuks head mulda. Ei talu liigniiskust. Kasvab hästi näiteks Lõuna–Eesti kuppelmaastikul. Värdlehis õitseb hiljem kui euroopa, kuid varem kui jaapani lehis. Seemned käbides valmivad oktoobris ja varisevad järgmisel kevad-suvel. Seemnete idanevus kõigub olenevalt kevadisest ilmastiku oludest meie andmetel 10 kuni 50 protsendini.
Hektarile tuleks istutada kuni 2000 istikut. Ulukite kahjustuste vältimiseks tuleb noori puid kaitsta . Värdlehiste kasvatamise tulemusi silmas pidades Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja mujal Euroopas ,võib 400 kuni 500 hektari tagavaraga puistu minna juba 3oaastaselt raiumisele s.o. üle 50 aasta varem kui samu dimensioone saavutanud männi või kuuse puistu. Kui riigimetsades puudub värdlehiste kasvatamiseks stiimul, lihtsam on raiestike kultiveerimisel minna vana tuntud teed ,siis eraomanikul aga ei tohiks olla ükskõik, kas ta mets saab raieküpseks 30- või 80-aastaselt.
Mida teha lehise puiduga. Lehise puit ei sobi küll uste-akende tegemiseks(lauad kaarduvad), kuid aeglase kuivatamise korral saab temaga katta lagesid ja seinu. Välistingimustes on ta väga vastupidav – temast saab dekoratiivseid tarasid ja laudteid ning sobib ka spooni valmistamiseks. Puit on hinnas ka maailmaturul.
Kui kellelgi metsaomanikest tekib huvi värdlehiste istutusmaterjali saamiseks, siis võib neid tellimuse korral kasvatada. Eesti Dendroloogia Selts