Hekid ei pea olema alati igavalt rohelised. Eriti armastavad värvilisi hekke tuntud aiandusmaa elanikud – inglased. Värvilise heki saamiseks on palju võimalusi, kuid siinjuures peab meeles pidama, et peale mõne erandi on värvilised hekid ilusad ainult täis päiksevalguses.
1. Aastaringselt värvilised hekid
Siia kuuluvad elupuude ja kadakate kollased, sinised või hõbehallid püramiidvormid, mida võib kasutada nii pügatult kui ka vabalt kasvavana ja kõigile tuntud hõbekuusk. Need hekid on kogu aeg ilusad, kuid nende rajamine on väga kallis.
Kollased hekid
Keskmiste (1-1,5 m) ja kõrgemate (1,5–2 m) hekkide jaoks sobib hariliku elupuu (Thuja occidentalis ) kuldsete võrsetega vorm ‘Aurea’ või tumekollasetipuliste võrsetega ‘Semperaurea’. Istutusvahe 0,4–0,6 m.
Madalamate hekkide (0,5–1 m) jaoks sobib ‘Ellwangeriana Aurea’. Istutusvahe 0,3–0,4 m.
Hõbedased või sinakashallid hekid.
Keskmise kõrgusega hekkideks sobib virgiinia kadaka (Juniperus virginiana) vorm ‘Skyrocket’ või ‘Blue Arrow’.
Istutusvahe 0,3–0,4 m. Kadakad armastavad päiksepaistelist kasvukohta ja ei talu liigniiskeid ning turbaseid muldi.
Kõrgemate hekkide (1–1,5 m) ja elavmüüride (üle 2 m) jaoks võib kasutada nn hõbekuuske, mille õige nimetus on torkava kuuse hõbedane vorm (Picea pungens ‘Argentea’). Kuid ilusa heki saamiseks peab palju vaeva nägema ja teadma, et hõbekuusk on väga valguslembene ja vajab viljakat mulda. Istutusvahe 1-2 m.
2. Talvel värvilised hekid
Talvises maastikus rõõmustavad silma värviliste võrsetega põõsad nagu siberi kontpuu (Cornus alba) – võrsed punased ja võsund kontpuu (Cornus stolonifera ‘Flaviramea’) – võrsed kuldkollased. Kasvavad ka niiskematel muldadel. Istutusvahe 0,3-0,5 m.
3. Suvel värvilised hekid
Terve suvi värvilised hekid
Terve vegetatsiooni on meil värvilised kollase, valge ja punaselehised põõsad.
Punaselehised:
Tuntumad on hariliku kukerpuu (Berberis vulgaris ‘Atropurpurea’) ja hariliku sarapuu (Corylus avellana ‘Fuscorubra’) punaselehised vormid. Kukerpuu sobib nii vabakujuliseks (istutusvahe 0,5 m) kui ka pöetud hekiks (istutusvahe 0,3–0,4 m). Sarapuust tehakse rohkem vabakujulisi hekke, istutusvahe 0,6–0,6 m.
Kollaselehised:
Siberi kontpuu vorm (Cornus alba ‘Spaethii’) sobib nii vabakujuliseks hekiks (istutusvahe 0,5-0,8 m) kui ka pöetud hekiks (istutusvahe 0,3–0,4 m).
Valgekirjud:
Siberi kontpuu valgekirju vorm (Cornus alba ‘Argenteo–marginata’) on üks väheseid vorme, mis on ilus ka poolvarjus kasvades.
Hõbedalehised:
Läiklehine hõbepuu (Elaeagnus commutata) on eriti põuakindel, kasvab ka lausa mere äärsetel luidetel. Pöetud hekis istutusvahe 0,2–0,3 m. Tülikas hooldada, kuna annab palju juurevõsusid.
Vaid õitsemisajal värvilised hekid
Õitsevad ainult vabakujulised hekid.
Madalateks hekkideks (0,5m) sobivad kaua ja rikkalikult õitsevad põõsad nagu jaapani enelas(Spiraea japonica) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa) oma erivärviliste sortidega. Istutusvahe 0,3-0,5 m.
Keskmisteks hekkideks (1–1,5 m) sobivad värd-enelas (Spiraea vanhouttei), nipponi enelas (S.nipponica), tuhkurenelas (S.cinerea) jt. Istutusvahe 0,5-0,8 m.
Eriti kiirekasvuline , vähenõudlik ja kauaõitsev põõsas on lõhnav vaarikas (Rubus odoratus).
Vanades taluaedades võib näha näärlehist kibuvitsa (Rosa pimpinellifolia), mis rahvasuus on tuntud mairoosina.
4. Sügisel värvilised hekid.
Kauni punase sügisvärvusega on Eesti kõige populaarsem hekipõõsas – läiklehine tuhkpuu(Cotoneaster lucidus). Läiklehine tuhkpuu kasvab nii varjus kui päikese käes, mulla suhtes pole nõudlik, kasvab ka kuival liivmullal, liigniiskust ei talu. Istutusvahe pöetud hekil 0,15–0,25 m, vabakujulisel hekil 0,4–0,5 m.
Kõige erksama ja kaunima sügisvärvusega on must aroonia. Arooniast saab ilusapöetud heki, kui peale istutamist tugevalt tagasi lõigata (jätta alles 0,1–0,15 m). Istutusvahe pöetud hekil 0,3 – 0,5 m.
Mõned liigid on sügisel ilusad oma kaunite viljade tõttu.
Tuntud hekitaimedest on viirpuud (Craetagus sp.) vabakujulises hekis täis säravpunaseid marju kuni lumeni.
Mõned üldtõed:
Hekiks istutatakse ainult kodumaiseid täiesti külmakindlaid põõsaid.
Et saada kiiresti ja soodsalt ilusat hekki, ärge koonerdage istikuid ostes ja istutusauku mulda pannes, sest kiirelt kasvab vaid elujõuline korraliku juurekavaga istik sobivas mullas. Kiiresti kõrgusesse kasvab tihedas koosluses asuv istik.
Peale istutamist tuleb istikuid tagasi lõigata. Olenevalt ostetud istiku okste arvust, tuleb põõsast kärpida 1/3–2/3 põõsa kõrgusest, mida vähem on põõsas hargnenud, seda tugevamalt tuleb tagasi lõigata.
Põõsa kastmisel ei maksa veega kokku hoida, kasta tuleb äsja istutatud istikuid ka hilissügisel ja varakevadel, kui muld on kuiv. Peale kastmist kontrollige, kas muld on ikkagi niiske seal, kus asuvad põõsa juured s.o. vähemalt 0,3–0,4 m.
EESTI DENDROLOOGIA SELTSI president
AINO AASPÕLLU
P.S. Dendroloogia Seltsi telefonil on võimalus saada alati tasuta konsultatsiooni kõigis puid ja põõsaid puutuvates küsimustes.