Ükski põõsas ei õitse varakevadest hilissügiseni, et aed oleks rõõmsalt värviline kogu suve, selleks tuleb istutada värviliste lehtedega puid ja põõsaid. Värve on valida – punane, kollane, valge ja hõbedane.
PUNASELEHISED PÕÕSAD
Kõik punaselehised taimed on ilusad punased ainult päiksepaistelises kasvukohas.
Hariliku kukerpuu punaselehine vorm (Berberis vulgaris ‘Atropurpurea’) – lehed puhkedes säravalt lillakaspunased, suve poole värv tuhmub.
Põõsa kõrgus on 1,5-2,5 m.Sobib istutada üksikult, grupis ja ka hekiks.
Thunbergi kukerpuu punaselehine vorm (Berberis thunbergii
‘Atropurpurea’-lehed puhkedes tumepunased ja säilitavad oma värvi sügiseni. Põõsa kõrgus 1-1,5 m.Sobib istutada grupis ja vabakujulise hekina.
Hariliku sarapuu punaselehine vorm (Corulus avellana ‘Fuscorubra’) – lehed kevadel ilusad tumepunased, kuid mida suve poole, seda rohekamaks lehed muutuvad, sügisvärvus on määrdunud pruunikas-kollakasroheline .Põõsa kõrgus on 1,5-3 meetrit. Sobib kasutada üksikult, grupis või vabakujulise hekina.
Alõtša punaselehine vorm (Prunus cerasifera ‘Nigra’) – lehed puhkedes erkpunased, hiljem säravad, mustjaspunased kuni hilise sügiseni. Parim punaselehine vorm aias Lääne-Eestis, saartel jaTallinnas, Kesk- ja Lõuna-Eestis külmaõrn. Kõrgus 2-3,5 m. Istutada üksikult või väikese grupina.
Punaselehised dekoratiivõunapuud :
‘Niedzwetzkyana’ – (sün.Malus sieversi i(Lebed.)M.J.Roem var. niedzweztkyana) lehed puhkedes punased, hiljem rohekaspunased, õied suured (d – 5 cm), tumepunased, kuid õisi on vähe. Vili 5- cm, punane, magus, seemned roosad. Sobib istutada üksikult.
‘Eleyi’ – väike ümara võraga puu. Lehed puhkedes punased, hiljem rohekaspunased, õied (d – 3,5 cm) puhkedes tume-purpurpunased, hiljem pleegivad heledamaks. Vili (d – 2,5 cm) tumepunane. Puu kõrgus 2-3m.
Istutada üksikult.
‘August Vaga’ – kõige tugevamakasvulisem iluõunapuu, võra laiuv. Puu kõrgus võib ulatuda vanemas eas 10 meetrini.
Lehed puhkedes tumepunased, hiljem pronksjad. Õied puhkedes tume-purpurpunased, siis roosakaslillad, hiljem pleegivad. Õitseb igal aastal ja eriti rikkalikult; vili väike, tumepunane. Istutada üksikult
‘Makamik’ – tugevakasvuline, laiavõraline puu, kõrgus 3-6 m. Lehed puhkedes punakasrohelised, hiljem pronksjalt rohelised, õied (d – 5 cm) puhkedes tumepunased, siis purpurroosad kuni pleegivad heleroosaks, õitseb igal aastal rikkalikult, vili väike (~2 cm), helepunane. Istutada üksikult.
‘Red Splendor’ – õied puhkedes silmatorkavalt veinpunased, hiljem heledamad, roosad (d – 4,5 cm), vili (d – 1,5 cm) punane, lehed pronksjad. Eriti haiguskindel sort. Istutada üksikult.
‘Royalty’ – lehed mustjaspunased, hiljem tumepunased sügiseni (kõige punaselehisem õunapuu), õied puhkedes mustjaspunased, hiljem tumepunased, ei õitse nii rikkalikult kui teised iluõunapuud. Nõrgemakasvulisem kui eelmine sort. Sobib istutada üksikult.
Hariliku põisenela punaselehine vorm (Physocarpus opulifolius ‘Diabolo’) – sõstra lehti meenutavad mustjaspunased lehed, õied kreemikasvalgetes kännastes, õitseb juunis, viljad dekoratiivsed, punakad.
Põõsas on kiirekasvuline, veaks võib lugeda tema külmakartlikust, külmematel talvedel võib külmuda lumepiirini, kuid peale tagasilõikust taastub kiiresti .Kõrgus 1,5 m. Kasutada üksikult või väiksemas grupis.
Virgiinia toominga punaselehine vorm (Prunus virginiana ‘Schubert’) – lehed puhkedes helerohelised, jaanipäeva paiku võib üllatusega tõdeda,
et põõsas on punaselehine Kõrgus 1,5 m -2 m. Sobib istutada üksikult.
Hariliku toominga punaselehine vorm (Prunus padus ‘Colorata’) – lehed puhkedes purpurpunased ,hiljem muutuvad rohekaspunaseks, ainult leherood jäävad punaseks. Sügisel muutuvad lehed helepunaseks. Õiepungad on karmiinpunased, õied puhkedes roosad. Kõrgus 1,5-2,5 m. Sobib üksikult või väikese grupina.
KOLLASELEHISED PÕÕSAD
Kollaselehised puud ja põõsad on kollased ainult päiksepaistelises kasvukohas. Eriti kollased on taimed soojal päikserohkel kevadel peale sooja talve. 1999. aasta külm kevad oli eriti ebasoodne, paljude kollaselehiste vormide juures oli raske uskuda, et tegu on kollaselehise põõsaga.
Thunbergi kukerpuu kollaselehine vorm (Berberis thunbergii ‘Aurea’). Eestis leidub üksikuid noori eksemplare. Lehed puhkedes kuldkollased, hiljem helekollased.
Põõsa kõrgus umbes 1 meeter. Külmaõrn, sobib kasvatada Lääne-Eestis ja saartel, ka Tallinnas. Kasutatakse üksikult või väiksemas grupis, eriti ilus koos tumeroheliste okaspuu vormidega.
Hariliku pukspuu kollaselehine vorm (Buxus sempervirens ‘Aureo-variegata’). Viimastel aastatel on toodud Eestisse ja hakatud paljundama Hiiumaal, kust on toodud ka Tallinna vähesel määral. Lehed puhkedes kuldkollased, hiljem kollaserohelise kirjud, vananedes muutuvad roheliseks. Seetõttu on eriti ilusad pöetud põõsad, kus noortel võrsetel on kuldsed lehed. Põõsa kõrgus umbes 0,3-0,5 meetrit. Külmaõrn, vajab talvekatet. Kasutatakse üksikult või väikse grupina kiviktaimlas, püsilillepeenras või koos madalate okaspuuvormidega.
Siberi kontpuu kollaseservaliste lehtedega vorm (Cornus alba ‘Spaethii’) on Eestis kõige levinum kollasekirjute lehtedega põõsas. Lehed puhkedes pronksjad, hiljem rohelised, kollase servaga, osa lehti on üleni kollased. Kevadtalvel torkab silma oma tumepunaste võrsetega. Põõsa kõrgus 1,5 meetrit. Kasvab ka niiskematel muldadel. Kasutatakse üksikult või väiksemas grupis, sobib ka värvirõõmsa heki rajamiseks.
Hariliku sarapuu kollaselehine vorm (Corylus avellana ‘Aurea’) on Eestis suur haruldus. Lehed puhkedes kuldkollased, hiljem kollased kuni kollakasrohelised. Ilus varakevadel ka oma oranzide võrsete tõttu. Põõsa kõrgus arvatavasti, kuna vanemad põõsad Eestis puuduvad, võib olla 1,5 meetrit.
Fortunei kikkapuu kollasekirjute lehtedega vorm (Euonymus fortunei ‘Emerald’n Gold’). Eestisse toodud umbes 10 aastat tagasi. Rohelised nahkjad lehed on ääristatud laia kollase servaga, mis talveks punaseks muutub. Kõrgus on umbes 0,2-0,4 meetrit. Külmaõrn, vajab talvekatet. Kasvab paremini poolvarjulises kasvukohas. Kasutatakse nagu pukspuu kollaselehist vormi.
Hariliku ligustri kollaselehine vorm (Ligustrum vulgare ‘Aureum’) ja kollasekirjulehine vorm (L. vulgare ‘Aureovariegatum’) on Inglismaal armastatud hekitaimed. Eestis on need vormid külmaõrnad ja sobivad rohkem dendroloogilisse kollektsiooni, kui haljastusse.
Hariliku ebajasmiini kollaselehine vorm (Philadelphus coronarius ‘Aureus’).Tuntud kaua, kuid kasutatakse vähe.
Lehed puhkedes helekollased, hiljem kollakasrohelised. On aastaid, kui lehed juba puhkedes on kahvatult kollakasrohelised.
Põõsa kõrgus on keskmiselt 1,5 meetrit. Kasutatakse üksikult või väiksema grupina.
Hariliku põisenela kollaselehine vorm (Physocarpus opulifolius ‘Luteus’). Lehed puhkedes helekollased, hiljem rohekaskollased. Eriti kiirekasvuline põõsas, kõrgus 1,5- 2 meetrit. Kasutatakse grupis või lühema hekina.
Tunduvalt ilusam on põisenela uus kollaselehine vorm ‘Dart’s Gold’. Lehed puhkedes kuldkollased ja säilitavad kollase värvi sügiseni. Põõsa kõrgus umbes 1-1,5 meetrit. Külmematel talvedel võib esineda külmakahjustusi, kuid põõsas taastub nii ruttu, et see ei tohiks olla takistuseks selle põõsa kasutamisel. Tänavusel külmal kevadel olid põõsad kaua inetult rohekaskollased.
Punase leedri kollaselehine vorm (Sambucus racemosa ‘Plumosa Aurea’). Lehed puhkedes kuldkollased, hiljem rohekaskollased, lehe servad peenelt lõhised. Põõsa kõrgus 1,5 meetrit. Kiirekasvuline ilus põõsas, kahjuks esineb meil väga harva.
Musta leedri kollaselehine vorm (Sambucus nigra ‘Aurea’)
Lehed puhkedes kollased, hiljem rohekaskollased. Kiirekasvuline põõsas, kõrgus 1,5-2 meetrit .Külmaõrn, soovitav kasutada Tallinnas, Lääne-Eestis ja saartel.
Punase ja musta leedri kollaselehiseid vorme kasutatakse üksikult või väiksemates gruppides.
Jaapani enela ( Spiraea japonica) kollaselehised vormid:
‘Goldflame’ – lehed puhkedes punakasoranzid, tänavusel külmal kevadel lausa säravpunased. Hiljem lehed muutuvad kollasteks. Õied helelillad. Põõsa kõrgus 0,4- 0,5 meetrit.
‘Gold Mound’ – sarnane eelmisele liigile, lehed puhkedes kollased.
‘Golden Princess’ – lehed puhkedes punakad, hiljem kollased sügiseni. Lehed väiksemad, kui eelmistel vormidel, ka põõsas ise on väiksem.
Jaapani enela kollaselehiseid vorme kasutatakse üksikult, väiksemates gruppides kui ka lausistandustes.
Villase lodjapuu kollaselehine vorm ( Viburnum lantana ‘Aureum‘). Lehed puhkedes kuldkollased, kuid varsti kaotavad oma kollase sära. Põõsa kõrgus 1-1,5 meetrit.
Villase lodjapuu kollasekirjute lehtedega vorm (V. lantana ‘Variegatum’). Lehed puhkedes kollasekirjud, hiljem on kollased laigud vähem märgatavad. Põõsa kõrgus 1-1,5 meetrit.
Mõlemad lodjapuu vormid on seni põhiliselt levinud dendroloogilistes kollektsioonides. Haljastuses võiks neid kasutada pügatult, noortel võrsetel on lehed alati erksalt kollased.
VALGEKIRJUTE JA HÕBEDASTE LEHTEDEGA PÕÕSAD.
Valgekirjute lehtedega põõsad on erandlikud värviliste lehtedega põõsaste hulgas, sest on ilusad ka poolvarjulises kasvukohas, mõned vajavad lausa varju, et ilus valge muster lehtedele ilmuks. Eestis leidub valgekirjute lehtedega põõsaid küllaltki vähe, aga Inglismaad külastades tõdesin, et peaaegu enamusel põõsastest on valgekirjute lehtedega vormid (harilik ebajasmiin, kikkapuu, lumimari, katavba rododendron jne.).
Mandzuuria araalia ehk kuradipuu valgekirjute lehtedega vorm (Aralia elata ‘Variegata’) on veel Eestis suur haruldus.
Lehed on laia ebakorrapärase valge servaga. Eriti ilus on põõsas õitsemise ajal. Kõrgus on Eestis arvatavasti 1- 1,5 meetrit. Kasutada üksikpõõsana soojas varjulises kasvukohas, sest on, nagu roheliste lehtedega isendki, külmaõrn. Annab juurevõsusid, kiirekasvuline.
Thunbergi kukerpuu valgekirjute lehtedega vorm (Berberis thunbergii ‘Silver Beauty’) esineb harva. Eestisse on see põõsas toodud 80-ndate aastate lõpus. Lehed rohelised, valgete täppide ja laikudega. Põõsas on aeglasekasvuline, kõrgus umbes 1 meeter. Eelistab, nagu kõik kukerpuud, päiksepaistelist kasvukohta. Sobib kasutada üksikpõõsana või väiksemas grupis Lääne–Eestis ja saartel, ka Tallinnas, sest on veidi külmaõrn.
Siberi kontpuu valgekirjute lehtedega vorm (Cornus alba ‘Argenteomarginata’) on üks levinumaid kontpuu vorme. Lehed ääristatud laia valge randiga, mis sügisel värvub karmiinroosa ja – punasekirjuks. Vahel võib leida võras üleni valged lehti. Põõsa kõrgus on umbes 1,5 meetrit. Kasvab ka niiskematel muldadel. Allub hästi pügamisele, sellest põõsast võib kujundada ilusaid kirjuid kerasid ja rajada pöetud, kui ka vabakujulisi hekke.
Vähem levinud on siberi kontpuu teine valgekirjute lehtedega vorm ‘Sibirica Variegata’, mille hallikasrohelised lehed on suuremad, sageli ebakorrapärased ning valge rant lehe servas on kitsam. Võrsed on talvel korallpunased. Põõsa kõrgus 2-3 meetrit.
Üheemakalise viirpuu valgekirjute lehtedega vorm (Crataegus monogyna ‘Variegata’) esineb harva teenimatult, sest põõsas on ilus ja külmakindel . Lehed läikivad , tumerohelised, peal valged laigud. Valgekirjute lehtede vahel säravad sügisel helepunased viljad. Põõsa kõrgus 1,5-2 meetrit. Sobib nii üksikult kui väikese grupina koduaeda või ka suuremale haljasalale.
Fortunei kikkapuu valgekirjute lehtedega vorm (Euonymus fortunei ‘Emerald Gaiety’) on ilmunud meie aedadesse viimastel aastatel põhiliselt tänu “Haide” puukoolile. Igihalja nahksed lehed on rohelised ja suvel valge servaga, talvel muutuvad leheservad pronksjaks. Põõsa kõrgus 0,2- 0.4 meetrit. Vajab talvekatet, nagu enamus meil kasvavatest igihaljastest põõsastest. Kasutatakse üksikult või väiksemas grupis poolvarjulises kasvukohas koos madalate okaspuuvormide ja püsililledega.
Kerria valgekirjute lehtedega vorm (Kerria japonica ‘Picta’) on meie aedades küllaltki haruldane. Lehed on hallikasrohelised, lehe serv kitsa valge randiga , õied on kuldkollased. Põõsa kõrgus on 0,2- 0,4 meetrit. Eelistab sooja ja päiksepaistelist kasvukohta. Külmaõrn, kuid taastub peale tagasikülmumist kiiresti. Sobib kasutada koos madalamate tumeroheliste okaspuudega.
Hariliku ligustri valgekirjute lehtedega vorm (Ligustrum vulgare ‘Argenteovariegatum’) esineb harva aiandusfanaatikute aedades. Lehed valgelaigulised. Kõrgus Eestis arvatavasti umbes 1 meeter. Veidi külmaõrn nagu harilik liguster isegi. Ilus varjulises kasvukohas üksikult või väiksema grupina.
Musta leedri valgekirjute lehtedega vorm (Sambucus nigra ‘Albovariegata’) esineb harva dendroloogilistes kollektsioonides. Lehed on valgelaigulised. Kõrgus on umbes 1,5 meetrit. Kiirekasvuline põõsas. Sobib üksikult.
Hariliku sireli valgekirjute lehtedega vorm (Syringa vulgaris f. variegata) on pärit Leedu Dubrava dendraariumist. Lehed puhkedes kollasekirjud, hiljem valgekirjud. Paljuneb juurevõsude kaudu. Kõrgus praegu alles 0,4 meetrit.
Kauni veigela valgekirjulehine vorm (Weigela florida ‘Variegata’) on Eestisse toodud viimastel aastatel ja osutunud külmaõrnaks nagu enamus kauni veigela vormidest. Lehed puhkedes kollase servalised, hiljem muutuvad valgeservalisteks. Ilus kiirekasvuline põõsas, säilimiseks vajab talvekatet. Kõrgus kuni 1meeter. Soovitav istutada üksikult.
Hõbedaste lehtedega põõsaid on küllaltki vähe . Kõige hõbedasem on läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata).
Läikiva hõbepuu lehed on mõlemalt poolt säravalt hõbedased. Ka hernesuurused viljad on nagu üle hõbetatud. Põõsa kõrgus on
1- 1,5 meetrit. Kasvab hästi nii varjus kui päikse käes, mulla suhtes pole nõudlik, kasvab isegi rannas liivaluidetel. Allub hästi pügamisele. Puuduseks võib lugeda rikkalikku juurevõsu andmist, põõsas metsistub kergesti, kui hooldus puudub.
Sobib kasutada üksikult või grupina, hõbepuust saab teha ka ilusa pöetud heki.
Astelpaju (Hippophae rhamnoides) on nii ilupõõsas kui ka hindamatu marjapõõsas. Lehed kitsad ,hõbedased. Eriti ilus on põõsas hilissuvel ja sügisel oma säravoranzide viljade tõttu. Astelpaju võra vajab kujundamist, et põõsas oleks ilus ja tihe ning sobiks aeda kui ilupõõsas. Põõsa kõrgus 2-4 meetrit. Sobib aeda nii väiksema ( 1 isataim + 2 emataime) või suurema (1 isa +kuni 8 ema) grupina ning isegi vabakujulise hekina.
Paljud inimesed ei tea, et astelpajul pole midagi ühist pajudega, astelpaju on hoopis sugulane läikiva hõbepuuga, mõlemad on hõbepuuliste sugukonnast.
Liivpaju (Salix repens var.argentea) kasvab meil harva ka looduslikult. Väiksed (1-3 cm) munajad lehekesed on hõbedaselt karvased. Kiirekasvuline madal (0,5 m) põõsas vajab igal aastal tugevat tagasilõikust, et säilitada tihedat ja hõbedast võra. Sobib okaspuude vahele.
Villane paju (Salix lanata) on Eestisse toodud viimase 10 aasta jooksul. Lehed on eelmisest pajust palju suuremad (5-8 cm), paksud, hõbedaselt karvased. Põõsa kõrgus 0,8–1 meetrit. Aeglasekasvuline. Sobib kasvatada koos kõrgekasvuliste erksavärviliste püsililledega või tumeroheliste okaspuuvormidega. Mõlemal liigil on kasutuses tüvikvormid.
EESTI DENDROLOOGIA SELTSI president A. AASPÕLLU