Loe siit EKKÜ esimehe Arvi Altmäe kokkuvõtet 2012. a konkursi kohta.
Harjumaa
Korteriühistu Mustamäe tee 181 Tallinnas
Hoone on valminud aastal 1968 ning majas on 144 korterit.
Energiat säästvate töödega alustati 2003. aastal ja valdav osa töödest on tehtud omavahenditest. Soojustatud on otsaseinad, küttesüsteemile on paigaldatud uus automaatika ning ümber ehitatud küttejaotust. Katusel käivitati 2009. aasta sügisel 255 m2 suurune päikeseküttesüsteem ja keldrisse ehitati kolm 3,5m3 akumulatsioonimahutit, kuhu kuumadel suvepäevadel salvestatakse päikesekollektoritelt kogutav liigne soojus, mida pärast päikeseloojangut on võimalik kasutada tarbevee soojendamiseks. Kõik see kokku ja veel mõned väiksemad tööd lisaks on aidanud hoidnud maja küttekuludelt kokku hoida ca 34%.
Järge on ootamas kogu maja soojustus, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ja veel mõned väiksemad tööd.
EKKÜ hindab eriti kõrgelt korteriühistu pealehakkamist ning olukorda, kus nii suure maja elanikud on saadud ühe mütsi alla. Suurtes kortermajades on see jätkuvasti probleem.
Ida-Virumaa
Alutaguse hoolekeskus
Alutaguse hoolekeskuse kavandamisel ja ehitamisel on algusest peale arvesse võetud keskkonnasäästlikke printsiipe. Suurendatud on hoone piirete soojusisolatsiooni, suurt tähelepanu on pööratud akende ja uste soojapidavusele. soojuse- ja elektritarbimise kontrollimiseks ja reguleerimiseks on rakendatud YOGA elektroonne süsteem, mis jälgib valgusteid, ventilatsiooni ning küttekehi ning võimaldab säästa.
Alutaguse hoolekeskuses on hooldusravi, üldhoolduse, dementsete isikute hoolduse, õendusliku päevahoolduse osakond ja pansionaat. Juurdepääs on kõikjale tagatud ka ratastooliga.
Jõgeva maakond
Palamuse vallamaja
2007 OÜ Sirkel ja Mall poolt ideekonkursi võidutöö alusel rajatud hoone on projekteeritud energiatõhusa puitkarkasshoonena. See on esimene arhitektuuriline objekt, mis sisaldab mõistet Green Factor e roheline komponent. Ehitus ei ole maapinda kinni pitseerinud, sadevesi läheb pinnasesse, sobitub keskkonda väga hästi.
Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, maasoojuspump.
Lääne-Virumaa
Roela Noortemaja
Vabariigi parim kategoorias renoveeritud olemasolev hoone
Hoone on ehitatud 1876. aastal ja selle renoveeris 2009. aastal OÜ Restaure. Noorte kasutusse on antud ca 180 m2 jagu ruume.
Renoveerimistööde käigus rajati senise ahjukütte asemele maaküttesüsteem, maja sai uue katuse, laed, seinad, põrandad, puidust aknapaketid. Nii palju kui vanast majast säilitada andis, eksponeeritakse suurepärase palkseinana avaras soojust salvestava kaminaga toas.
Reovesi kogutakse septikusse. Ventilatsioon on soojatagastusega.
Aastane küttekulu on vähenenud 10 korda (puuküttega majas 5579,2 €/aastas, nüüd 431 €/aastas).
Hea näide vana ühiskondliku maja terviklikust renoveerimislahendusest, hoone arhitektuurset väärtust on renoveerimisega tõstetud.
Galerii: Roela Noortemaja täna: roelanm.edicypages.com/galerii
Põlvamaa
Räpina Aianduskool
Räpina Aianduskooli hooneid on energiasäästu põhimõtteid rakendades Euroopa Regionaalarengu Fondi toetustega edukalt ehitatud ja renoveeritud.
Aastail 2007-2010 on ehitatud uus söökla, Nooruse tn ühiselamu ja õppekasvuhoone. On kasutatud on ajakohast soojustust, rajatud on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, ühiselamus on lisaks maaküte koostoimes linna tsentraalküttesüsteemiga, kasvuhoonele on paigaldatud vee eelsoojendamiseks päikesepatareid ning kliimajuhtimise programm PRIVA.
Õppehoone ja õpilaskodu renoveerimisel seati eesmärgiks A energiamärgise nõuete täitmine. Mõlemas hoones soojendatakse vett ja ventilatsiooniõhku päikesepatareidega. Küttekulude kokkuhoid on olnud märkimisväärne.
Hea näide, kus hooned ise on näitlikuks õppevahendiks.
Raplamaa
Perekond Unga kodu Orgita külas Märjamaa vallas
Elumaja ja kõrvalhoone on ehitatud 2010. aastal. Majas on maa-vesi soojuspump võimsusega 13,8 kW, katusel toru-tüüpi päikesepatarei võimsusega 7,2 m², soojasõlmes akumulatsioonipaak mahutavusega 1200 l ja varuks tahkekütte (halupuit) katel võimsusega 7 kW, mida pole veel vaja läinud. Elektrienergia kogukulu oli 2011. aastal 18000 kWh ehk 62 kWh/m²a.
Aia kastmiseks, autopesuks jms suunatakse vihmavesi katustelt maaalusesse mahutisse.
Saare maakond
AS Kuressaare Soojus
AS Kuressaare Soojus toodab soojusenergiat hakkpuidust ja põlevkiviõlist. 75–80% soojusest toodetakse hakkpuidust, kusjuures hakkpuidukateldele paigaldatud suitsugaaside jahuti annab 15–20% lisaenergiat. Põlevkiviõli kui kallimat kütust kasutatakse ainult tippkoormuse katmiseks, kusjuures põlevkiviõliga köetavad katlad on varustatud modsate põletitega, mille puhul soojuse tootmise kasutegur on olenevalt katla koormusest 85–90%.
Valdav osa Kuressaare Soojusele kuuluvast 33,5 km pikkusega soojusvõrgust on korralikult isoleeritud, nii et kadu soojusvõrgus on kõigest 15–17%.
Ettevõte võtab linnakodanikelt tasuta vastu oma aedadest raiutud oksi ja puitu, et seda soojatootmiseks kasutada.
2012. aasta lõpus käivitati uus hakkpuidul töötav soojuse ja elektri koostootmisjaam, mille katla võimsus on 12 MW ja generaatori võimsus 2,4 MW.
Tartumaa
Kõrveküla lasteaed “Päikeseratas”
Hoone katusel on 40 HEAT PIPE tehnoloogial põhinevat vaakumtoru-päikesepaneeli ja Ropatec vertikaalteljega 6 kW nominaalvõimsusega tuulegeneraator, mis toodavad vastavalt soojust ja elektrit majasisesesse elektrivõrku.
Päikeseküttesüsteemi arvutuslik tootlikkus on 212 MWh aastas, mis kataks kuni 40% hoone küttevajadusest ning tuulegeneraatori tootlikkus on 9 MWh aastas, mis moodustab 5,7 % lasteaia aastasest elektritarbimisest.
Kõrveküla lasteaiale rajatakse ka maaküte, milleks paigaldatakse 4800 m maaküttekontuuri, kahepoolse juhtimisega maasoojuspump ja soojaveetorustik Kõrveküla Põhikoolini.
Maakütte eesmärk on juhtida suvine päikesepatareide ületootlus maaküttekontuuri kaudu maasse, et seda sealt talvel uuesti suurema efektiivsusega ammutada. Maaküttesüsteem liidetakse väljaehitatud alternatiivenergia süsteemiga üheks keskküttesüsteemiks ja sellega stabiliseeritakse kogu küttesüsteemi töö.
Maakütte planeeritud tootlikkus 132 MWh aastas.
Päikeseküttesüsteemi töö on monitooritav interneti teel aadressil http://solarthermalweb.com/leidi1/index.php
kasutajatunnus: leidi1 parool: duilhw45
Tartu vallavanem Aivar Soop
Energiasäästliku mõtteviisi edendaja.
Valgamaa
Valgamaa Kutseõppekeskus
Unikaalse arhitektuuri ning väga madala energiatarbega hoonetekompleks vastab passiivmaja standardile. Kompleksi küttevajaduse tagab maasoojuspump, mille toiteks on 14 km maa-alust torustikku. Aastane summaarne energiatarve jääb alla 120 kWh/ m2.
Kooli puidutöökojas on energiasäästu eesmärgil moodsat tehnoloogiat kasutades välja ehitatud aspiratsioonisüsteemid, kus kogu puidutolm ja –jäätmed kogutakse ja pressitaks graanuliteks, millega köetakse teisi majandushooneid.
Kutsehariduskeskuse õppehoone on arvestatud 550 õpilasele ja õpilaskodus on 100 kohta.
Korteriühistu Tehvandi
Vabariigi parim kortermajade kategoorias
Otepää linnas asuv KÜ Tehvandi koosseisus on kaks korterelamut, üks 27 ja teine 28 korteriga, mõlemad on ehitatud 1985. aastal. Energiaaudit koostati elamutele juba 2007. aastal. Mõlemad elamud rekonstrueeriti KredEx-i toetusega: soojustati fassaad, sokkel, katuselagi; iga korter sai kaks soojustagastiga ventilatsiooniava, uuendati küttesüsteem, vahetati aknad ja uksed.
Ruutmeetri küttekulu on nüüd üle 3 korra väiksem, see on alanenud 170-lt 52 kWh-le.
Hea näide kortermaja terviklikust renoveerimisest.
Viljandimaa
SA Perekodu asenduskodu
Vabariigi parim kategoorias uued hooned
Viljandimaa Omavalitsuste Liidu asutatud asenduskodu Saarepeedi vallas Väikemõisas on
85% ulatuses rajatud Šveitsi riigi abi toel. Tegemist on madalenergia majaga. Kaks ühekorruselist peremaja on ehitatud passiivmaja põhimõttel. Aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Maju köetakse õhk-vesi soojuspumba abil. Ruumides on vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastuva ventilatsiooniagregaatidega.
Kaalutud energiakasutus (energiatõhususarv) on 70 kWh/m2-aastas.
Võrumaa
Vällamäe talu Haanja vallas Simuna külas
Omaniku Tõnu Jõgi enda projekteeritud ja ehitatud kodune energiasüsteem:
elumaja soojusenergia toeks on päikeseküttekollektoritega vaakuumtorusüsteem, mis katab ära 20-30% üldistest küttekuludest ja 70% tarbevee soojusenergiast. Viimane on küllalt suur, sest ka 7-liikmelise pere pesumasin tarbib päikesesoojendatud vett.
Kollektorid on paigaldatud nii, et kevad-sügisene ja talvine keskpäevapäike paistab kollektorite alt aknast sisse, suvine keskpäevapäike paistab aknasse ainult läbi kollektorite.
Küttesüsteemi tsirkulatsioonipumbad käivitatakse fotoelektrilise päikesepaneeli toodetud elektriga. Veranda põrandaküte toimib ainult päikeseenergial.
Hoovis on fotoelektrilise päikesepaneeliga toidetav LED valgusti.
