Eesti Kodukaunistamise liikumise patroon on Eesti Vabariigi president.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (edaspidi EKKÜ) rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu“ käsitleb kodukultuuri arengut kõige laiemas tähenduses. Määratleb missiooni kaudu oma rolli ühiskonnas ja lähema ning kaugema visiooni. Kavandab strateegilised eesmärgid ja määratleb väärtused.
Eesti Kodukaunistamise Ühendus toimib Eesti kultuuriruumis ning teeb rahvusvahelist koostööd.
Missioon: Eesti Kodukaunistamise Ühendus loob, vahendab ja talletab väärtusi, mis toetavad Eesti kodukultuuri arengut.
Oma missiooni täites EKKÜ:
- käsitleb mõiste „kodu“ tähenduses kogu Eestit kõigi oma kultuur- ja loodusmaastikega (sh asumite, elamute, tööstusalade, ühiskondlike hoonete jm);
- korraldab ja koordineerib kaunite kodude konkursse ja koolitusi kogu Eestis, luues eeldusi kaunima, tervislikuma ja energiasäästlikuma elukeskkonna kujunemiseks, harides ja kasvatades elanikkonda positiivse kogemuse kaudu;
- teeb koostööd Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, äriühingute, kodanikeühenduste ja kõigi liikumisest huvitatud Eesti elanikega.
Visioon: EKKÜ on kodukaunistamise liikumist ühendav ja motiveeriv organisatsioon, mis tegutseb parimat kodukultuuri kogemust hinnates, koondades ja levitades, mille tulemusena aidatakse kaasa korrastatud, otstarbekalt planeeritud ja kauni elukeskkonna loomisele.
Väärtused: EKKÜ väärtustab avatust, hoolivust, koostööd, asjatundlikkust, loovust, ettevõtlikkust ja haritust – kõike, mis aitab tagada kodukultuuri järjepidevust
Sissejuhatus
Rahvusliku programmi „Eesti kaunis kodu“ aktuaalsus seisneb Eesti elanikkonna kodukultuuri arendamises ja ühiskonna erinevate gruppide kasvatamises positiivsete tulemuste kaudu.
Eesti igioma kodukultuuri võib jälgida alates III sajandist e.m.a., mil eestlased elasid veel püstkodades. Sellest peale on kodukultuur teinud läbi suure arengu, mida on mõjutanud paljude võõrvallutajate erinevad tõekspidamised. Erilise hoo sai kodukultuuri rahvuslik arendamine sisse 1936. aastal riigivanema Konstantin Pätsi algatusest – moodustada „Kodu kauniks“ liikumise peakomitee, mis asus korraldama kodude kaunistamist üle Eesti.
1936. aastal alustatud liikumist ei suutnud lämmatada ka Nõukogude Liidu okupatsioon. 50 aastat kestnud võõrvõimu ajal suhtusid eestlased kodu kaunistamisse täie tõsidusega, muidugi olemasolevate vahendite piires. Seejuures kolhoosid ja sovhoosid korraldasid majandisiseseid ja majandite vahelisi heakorrakonkursse, tekitades sellega suuremat motivatsiooni terviklahenduste otsimiseks külade ja põllumajandus/tootmiskeskuste kujundamiseks elamisväärseks paigaks.
Eesti taasiseseisvumise järel 1997. aastal äratas Vabariigi President Lennart Meri kodukaunistamise liikumise taas ellu. Sellest ajast on EKKÜ igal aastal piirkondades korraldatud konkursside tulemusena ette valmistanud Vabariigi Presidendile autasustamiseks kaunimad objektid.
Rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu“ tugineb oma põhiolemuselt Eesti Vabariigi Põhiseadusele, milles sätestatakse alljärgnevad põhimõtted:
Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambula sätestab Eesti rahva enesemääramise õiguse:
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele …..
Paragrahv 5 kohustab kaitsma ja säästma loodust kui rahvuslikku rikkust:
Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Paragrahv 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine riiklike struktuuride kohustuseks:
Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Paragrahv 19 määratleb õiguse vabale eneseteostusele:
Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Pragrahv 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda:
Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
Olukorra kirjeldus
EKKÜ loomisel oli otsustav osa maavanemate arusaamal kavandatavast liikumisest. 1990-ndate aastate maavanemate üksmeelne seisukoht oli: „kaunid kodud on Eestimaal maakonniti erinevad“ ning seda kultuurilist erinevust ei tohi kodukaunistamise liikumine muuta. Sellest alguse saanud põhimõtted jätsid kõrvale teiste riikide tava, kus kauniks koduks valitakse vaid üks (Prantsusmaa näide, kus selgitatakse välja viis paremat ning President valib nende seast ühe kõige kaunima).
Maavanemate põhimõtetele tugineva struktuuri kohaselt tekkisid liikumise alguses piirkonnad, kuhu kuuluvad 15 maakonda ja neli suuremat linna (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva), kokku 19 piirkonda. Struktuuri kujunedes siirdasid maavanemad vastutuse liikumise eest maavalitsuste töötajatele. Ülesanded kirjutati sisse ametijuhenditesse.
Põhiline eesmärk oli igal aastal saada parimatest kodudest võrdlemisi lai ülevaade, et liikumine ärataks inimestes huvi, muutuks oodatud ürituseks ja kaasaks igal aastal järjest uusi liikmeid.
Käesolevaks ajaks on liikumine kujunenud elanikkonna poolt väga hinnatud traditsiooniks ning leiab positiivset vastukaja. Arengutendents on positiivne.
Maavanemate isikkoosseis on tänaseks mitmeid kordi muutunud, kuid väärtushinnangud on jäänud samaks. Vähenenud on maakondade kodukaunistamise liikumist toetav võimekus.
Tegevuse eesmärk
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eesmärk on kodukaunistamise arendamine positiivse kogemuse kaudu üldrahvalikuks liikumiseks. Eri eluvaldkondades tekkivate heakorra- ja teiste analoogsete probleemide lahendamiseks leitakse üks või mitu head näidet, mida riigipea avalikult tunnustab ning nende nakkava eeskuju toel arendatakse ja kutsutakse kaasa mahajääjaid.
Ühiskonnas on vaja luua arusaam „kauni kodu“ mõiste uuenevast tähendusest ühendades kauni koduga ettevõtlikkuse, energiasäästlikkuse ja loodushoiule orienteeritud mõtteviisi. Ettevõtlikkuse kui väärtuse esiletoomine rahvuslikkus programmis kasvatab elanikkonda, muudab üldist suhtumist majanduse arengusse, jättes samas kasutusse ka ilu mõiste üldised kriteeriumid.
Kaunilt, otstarbekalt ja energiasäästlikult kujundatud elukeskkond on atraktiivne majanduskeskkond.
Programmi raames väärtustuvad protsessid
Käesolevat programmi saab käsitleda rahvuslikuna, kui protsessi on kaasatud kogu elanikkond, üksikisikutest kuni ühiskonnastruktuurideni. Eriti oluline on kaasata õppeasutuste kaudu protsessi noored ja lapsed (kaunis Eesti kool) ning muudesse organisatsioonidesse koondunud õpilased nagu nt kodutütarde organisatsioon. Samuti tuleb kaasata riiklikud struktuurid ja vabaühendused nagu päästeamet, kaitseliit, kirik, maaomavalitsuste liit, linnade liit jpt. eesmärgiga laiendada ja väärtustada arusaama rahvuslikust programmist ning mõistest „Kaunis kodu“.
Põhimõtted ja tegevusprintsiibid
Rahvusliku programmi põhimõte on järjepidevus. Nendeks on iga aastased kaunimate kodude konkursid, millega tunnustatakse üksikisikuid, kogukonda ja organisatsiooni piirkonna ning riigi tasandil.
Programmi subjektid
Rahvusliku programmi subjektid on Eesti inimesed, kes kodukultuuri arendades kujundavad energiasäästlikult kauniks oma kodu, töö-, tehis- ja looduskeskkonna.
Ressursid
Protsessi toimimiseks annab aluse Eesti Vabariigi Põhiseadus, kus iga inimene on Eestis peremees, kes loob ja hoolib. Siit ka ideoloogiline alus liikumise nimetamisel rahvuslikuks programmiks. Programmi elluviimiseks kasutatakse ära kõik eeldused ja ressursid, mis on Eesti looduses, kultuuris, hariduses ja majanduses.
Eesmärgi saavutamise kandev ressurss on Eesti inimesed, kelle jaoks kodu loomine ja hoidmine on põhjamaises loomuses. Kodu on eesti kultuurikontekstis järjepidevuse sümbol, mis ühendab põlvkondi ja hoiab traditsioone. Kodukultuuris väljenduvad ühtaegu nii väärtushinnangud kui ka tegelikkus.
Aega ressursi tähenduses kodu loomiseks, kujundamiseks ja kodukultuuriga tegelemiseks väärtustatakse ja see aeg leitakse alati.
Protsessi juhtimisse kaasatakse inimesed, kes mõistavad ja väärtustavad kodukultuuri arengu olulisust. Need isikud kaasatakse piirkondade töösse ja nende hulgast valitakse piirkondade juhid. Piirkondade juhid omavad oma tegevusalas asjatundlikku kogemust. EKKÜ keskjuhatusse kaasatakse piirkondade juhid, keda toetavad oma eriala tippasjatundjad.
Programmi elluviimiseks ja järjepidevuse tagamiseks vajatakse stabiilseid rahalisi vahendeid, mida kasutatakse protsessis osalejatele informatsiooni vahendamiseks, positiivsete, arengule suunatud tulemuste avalikustamiseks ja koolitamiseks. Avalikest struktuuridest kaasatakse Vabariigi Presidendi Kantselei, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadus-ministeerium. Erasektorist kaasatakse rahvusliku programmiga liitunud isikud (liikmemaksud ja mitterahaline tööpanus), äriettevõtted annetuste ja sponsorluse kaudu ning tööpanuse osutamisega.
Ressursside kasutus
Rahvusliku programmi „Eesti kaunis kodu“ koostas EKKÜ, kes omab mittetulundusühingu juriidilist staatust. Tegevus toimib vastavuses põhikirjaga ja mittetulundusühingute seadusega. Liikmeskond moodustub vabatahtlikkuse alusel vastavuses Eesti Vabariigi Põhiseadusele ja teistele õigusaktidele. EKKÜ-l on oma pangaarve ning ta on juriidilises mõttes oma otsustes sõltumatu, järgides Eesti Vabariigi seadusi. Ühendusel on registreeritud oma logo ja laialdaselt kasutatav sümboolika.
Mittetulundusühing Eesti Kodukaunistamise Ühendus (MTÜ EKKÜ) koosneb liikmeskonnast, kes valivad endi seast juhtorganid – keskjuhatuse ja eestseisuse. Juriidiliselt kõrgeim otsustuskogu on üldkoosolek – Nõupäev.
Majandustegevuse korraldamiseks kasutab MTÜ EKKÜ oma käsutuses olevaid rahalisi vahendeid kulueelarve järgi.
Võimalikud negatiivsed mõjud
Programmist lähtuvaid võimalikke negatiivseid mõjusid ei ole. Programm on suunatud kodukultuuri arengule, looduskeskkonna säilitamisele ja korrastamisele. Sotsiaalsele ja psüühilisele keskkonnale on programmi mõju positiivne, samuti inimese tervisele.
Organisatsioonile ei kujuta programm ohtusid, vastupidi, see kujundab tervet suhtumist meid ümbritsevasse loodus- ja tehiskeskkonda
Hinnang programmi toimele
Programmi toime on positiivne, ohtusid välistav.
Programmi juhtimine ja vastutus
Programmi juhib Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Keskjuhatus, mis koosneb 19 piirkonna (15 maakonda, Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu) esindajatest ja kaasatud asjatundjatest, kes valivad endi hulgast kuni viieliikmelise eestseisuse (esimehe, aseesimehe, sekretäri ja kuni kaks eestseisuse liiget).
Programmi tegevuse juriidiline vastutus lasub esimehel. Vastutus piirkondlikul tasandil on vastava piirkonna juhil.
Kompensatsioonid
Eestseisuse liikmetele nähakse ette töötasu vastavalt majandustegevuse tulemuslikkusele ja rahaliste vahendite olemasolule. Keskjuhatuse liikmetele nähakse ette töötasud vastavalt tööülesannetele ja rahalistele võimalustele. Konkreetseid tööülesandeid täitvatele töötajatele nähakse ette kompensatsioon vastavalt kokkuleppele ning rahalistele võimalustele.
Seondumine teiste asjakohaste programmidega
Rahvuslik programm „Eesti Kaunis kodu“ seondub programmdokumendiga „Säästev Eesti 21“, programmiga “Eluterve Eesti” jt.
Programm loob eeldusi ja aitab ellu viia maavalitsuste ja mitmete ministeeriumide arengustrateegiates kavandatud üldisi eesmärke.
Programmi kooskõlastamine, kinnitamine ja aktsepteerimine
Programm kuulub aktsepteerimisele Vabariigi Presidendi poolt, kooskõlastatakse maavalitsustega ning kinnitatakse regionaalministri, majandus- ja kommunikatsiooniministri, siseministri, põllumajandusministri ning haridus- ja teadusministri poolt.
Kinnitatud EKKÜ Keskjuhatuse istungil 8.11.2011 ja maavalitsuste poolt 08.05.2012. a Siseministeeriumis toimunud nõupidamisel heaks kiidetud.