Meelis Linnamägi tekst ja fotod
Saksamaa on olnud alates 1990. aastatest energiasäästliku ehituse eestvedaja kogu maailmas, aga eelkõige Euroopas. Saksamaal ehitati juba 20 aastat tagasi esimesed väga innovaatilised hooned, mis tänaseks on oma üsna pika tegevusaja jooksul tehnoloogia toimimist edukalt tõestanud. Olgu näiteks 1991. aastal Saksamaal Darmstadtis dr Wolfgang Feisti eestvedamisel ehitatud esimene passiivmaja või siis Saksa arhitekti Rolf Disch’i projekteeritud ja 1994. aastal Freiburgis ehitatud keskkonnasõbralik maja Heliotrope. See oli esimene maja maailmas, mis toodab päikese abil rohkem energiat kui ise kasutab ning seda heitmevabalt, CO2-neutraalselt.
Saksamaa rahvusvahelistest passiivmajakonverentsidest ja messidest on juba 17 aastat osa võtnud kümneid tuhandeid inimesi kogu maailmast. Saksamaal on tänaseks vabatahtlikult, riiklikke miinimumnõudeid oluliselt ületades, ehitatud juba üle 40 000 passiivmaja. Tänu sellele on Euroopa parlament otsustanud muuta passiivmajatehnoloogia liginullenergiahoone nime all kohustuslikuks energiatõhususe miinimumnõudeks kõigile Euroopa Liidu riikidele alates aastast 2021.
Hooldekodu Hannoveris
2004. aastal Hannoveris valminud passiivmajas, 2070 m2 üldpinnaga hooldekodus „Am Lönspark” on ruumi 40 vanurile ja bürooruumidele. Ehitis asub vahetult raudtee kõrval, mistõttu siin avaldub veel üks passiivmaja hea omadus – nimelt summutab see suurepäraselt müra ja vibratsiooni. Müra hajutamiseks on hoone seinad ehitatud üksteise suhtes 45-kraadise nurga all. Möödasõitvat rongi pole hoones absoluutselt kuulda ega tunda.
Õhk-vesi tüüpi soojusvaheti paikneb vanadekodu liftišahtis, kust saab hulga kütteenergiat. Hoone katus on hästi isoleeritud ning sellel kasvavad kuivalembesed taimed nagu kivirikud ja kukeharjad. Selline kerge rohekatus takistab hoone ja selle ümbruse kuumenemist päikese käes ning aitab seega vältida vajadust kuluka jahutamise järele soojuspumpadega. Tänu katusele rajatud haljasala suurele veeimavusele ja maja ette rajatud kogumistiigile pole sadevett praktiliselt vaja kanalisatsiooni juhtida. Vanadekodu küttevajadus on vaid 11 kWh/(m²a) ning selle ehitusmaksumuseks kujunes 1084 EUR/ m².
Spordihall Laatzenis
Albert Einsteini kooli spordihall Laatzenis Hannoveri lähedal on ehitatud 2005. aastal. Selle üldpind on 1759 m², pikkus 45 m ja laius 28 m. Hoone sisekliima kohta on kasutajad andnud vaid positiivseid hinnanguid, mistõttu on ka teised omavalitsused otsustanud ehitada uue spordihalli passiivmajana. Hoone küttevajadus on 15 kWh/(m²a) ning selle katusel on 24 m2 päikesekollektor sooja vee tootmiseks. Ventilatsioonisüsteemis on 85% kasuteguriga soojusvaheti ning hoone alla on rajatud 1000 m pikkune torustik, mida kasutatakse sissetõmmatava õhu eelsoojendamiseks maasoojusega.
Hannoveri Kronsbergi linnaosa
Hannoveri äärelinn Kronsberg sai tuntuks kui ökoloogiliste ja energiasäästlike tehnoloogiate abil ehitatud näidislinnaosa, mis valmis 2000. aasta Hannoveri maailmanäituseks. Kronsbergi projekteerimise ja planeerimise lähteseisukohtade koostamises osales Hannoveri linnavalitsuses töötav eestlasest arhitekt ja keskkonnaspetsialist Karin Rumming. Sticksfeldi ridaelamute bokside elamispind on 75-120 m2 ning kokku on pinda 3576 m2. Hoone küttevajadus on 12 kWh/(m²a) ning selle mätaskatusel on iga boksi kohta 4 m2 päikesekollektor sooja vee tootmiseks. Tehnosõlm asub katusealuses soojustatud kambris. Ventilatsiooni keskseade vastuvoolu soojusvaheti ja otseajamiga ventilaatoritega on nii efektiivne, et ühe kasutatud kWh elektrienergiaga saadakse tagasi 16,5 kWh soojusenergiat. Vajaliku lisakütteenergia saavad ridaelamud kaugkütte abil. Boksi hinnas sisaldub osak 2,6 kW võimsuse omandamiseks Kronsbergi tuulegeneraatorite pargis, et elanikud saaksid veelgi rohkem osaleda kliima soojenemise pidurdamisel. Sadevee kogumiseks on tänavate äärde rajatud kraavid, et soodustada vee aurumist ja pinnasesse imbumist selle asemel, et seda torudesse kogudes majanduslikke probleeme tekitada. Ridaelamubokside ehitusmaksumuseks kujunes 890-1090 EUR/ m².
Korterelamu Hohe Strassel
Hohe Strasse korterelamu Hannoveris on ehitatud tühjalt seisnud hoone asemele 2002.-2003. aastal. Vana maja lammutati kuni keldrilaeni ning uus passiivmaja projekteeriti elanike soove arvestades. Tellija oli korteriühistu. Majas on 11 korterit, kogu elamispind on 1073 m2. Kuna elanikud võisid ise üsna palju otsustada, siis pole küttesüsteem just kõige efektiivsem ning mõnes korteris on kaminad näiteks ilu pärast. Automaatse ventilatsiooniga õhutihedas majas on hermeetiliselt suletavatele kaminatele eraldi põlemisõhu pealevoolutoru, et vältida suitsugaaside eluruumidesse imbumist juhul. kui ventilatsiooni väljatõmme peaks tekitama alarõhu. Hoone küttevajadus on 14 kWh/(m²a), mis kaetakse puidugraanulite küttel katla ja päikesekollektori abil. Igas korteris on iseseisev soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem. Kuna selles projektis ei olnud kõige tähtsam ehituskulude kokkuhoid, vaid elanike soovide arvestamine, siis kujunes ehitusmaksumuseks 1600 EUR/ m².
Korterelamud Münsteris
Passiivmaja-korterelamud Schnorrenburgi tänaval Münsteris valmisid 2010. aastal ning neis on kokku 39 korterit. Elamute seinad on poorbetoonplokkidest (Eesti Aeroci plokkide analoog), mis annavad hoonele hea tulepüsivuse, piisava termilise massi ja müraisolatsiooni. Korterelamud paiknevad otsaseinaga raudtee poole, mistõttu oli väga oluline vältida rongimüra tubadesse kostmist. Selleks on näiteks ka otsaseinte kaarekujulised nurgad, mis juhivad müra hoonest eemale. Maja alla on rajatud katustelt kogutava sadevee hoidla, et kasutada seda vesiklosettides ning säästa niiviisi keskkonda ja raha.
Münsteri tehnikakõrgkooli juurde on rajatud energiasäästliku ehituse kompetentsikeskus. Selles on paljude erinevate energiasäästlike ehituskonstruktsioonide läbilõikemakette ning ökoloogiliste ehitusmaterjalide näidiseid. Samuti on seal väljapanek taastuvaid energiallikaid kasutavatest energiatootmisagregaatidest nagu päikesekollektorid ja maasoojuspumbad. Ehitusspetsialistid ja koduomanikud saavad kompetentsikeskuses osaleda kursustel ja ekskursioonidel või küsida nõu seal töötavatelt energiasäästuekspertidelt. Üks praktiline näidis võib olla kõnekam kui tuhat sõna või sada bukletti.
Freiburg, inimsõbralik linn
Freiburgi linn Lõuna-Saksamaal Prantsusmaa ja Šveitsi piiri lähedal on saavutanud kuulsuse kui üks kõige rohelisemaid ja inimsõbralikumaid linnu maailmas. Selleks aga on linnavalitsus teinud professionaalsete arhitektide ja planeerijate eestvedamisel 30 aastat tõsist tööd. Vaubani autovaba linnaosa asuti 1998. aastal rajama endise Prantsuse sõjaväebaasi alale. Esimese asjana ehitati piirkonda välja kiirtrammiliinide võrgustik, et sinna kolivatel elanikel oleks kohe selge, et mugavaks liiklemiseks ei pea nad raiskama raha auto ostmiseks. Autoteede, -parklate ja -garaažide arvelt sai majade vahel avarama ja kaunima haljastuse jaoks hulga ruumi kokku hoida. Olgem ausad, ega autod ja garaažid küll ühtegi elamupiirkonda kaunista. Lisaks on autodeta õhk puhtam ja laste mängualad turvalisemad. Kuna Freiburgi elanikud ei soovinud 1970. aastatel oma linna lähedusse tuumaelektrijaama, siis olid nad üha kasvava elanike arvu ja piiratud energiatootmisvõimsuse tõttu sunnitud ette võtma midagi muud. Nii tuligi hakata massiliselt ehitama energiasäästlikke hooneid.
