Kolga-Jaani vallas Jõesuus asuv Võrtsjärve külaliskeskus pärjati 18. jaanuaril 2015 Tallinnas Koduomanike Kongressil ühiskondlike hoonete kategoorias energiasäästliku hoone tiitliga.
Rahvusliku programmi „Eesti kaunis kodu“ raames korraldatakse alates 2012. aastast ka konkurssi „Energiasäästlik kaunis kodu“, kus tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi edendaja. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas 2014.a. konkursile Jõesuus asuva Võrtsjärve külastuskeskuse, kes võitiski parima tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias.
Autor: iluskodu
Rohekeskkonna mõjust ning vastumõjust
Aino Mölder, andragoog, metsamajanduse insener
1. Kuidas mõista rohekeskkonda
Kui arutleme mõiste keskkond üle, siis meenuvad esimesena loodusmaastikud, õhk, vesi, metsad, rabad, rannad – teisisõnu looduskeskkond. Harvem sobitame sama mõiste alla kõik selle, mis seondub tehiskeskkonnaga: kodudega, töökohtadega, tänavatega jms. Lisaks räägitakse infokeskkonnast, finantskeskkonnast jne, kuid need mõisted ei seondu allpool arendatava teemaga, milles keskendutakse inimese suhetele taimedega. Keskkonna mõistet analüüsides on allpool loobutud selle tõlgendamise globaalmõõtmest. Pigem peatume keskkonna sotsiaal-ruumilisel mõõtmel ehk teisisõnu sellel piiratud „rohelisel“ osal, mis inimest vahetult ümbritseb. Nimetagem seda rohekeskkonnaks ning arvestagem selle komponentideks näiteks linnametsad ja –pargid, puhkealad, elamukvartalite, koduaedade ja tootmishoonete ümbruse haljastuse, aga ka ruumide sisehaljastuse. Subjekt, kelle suhtes teemat arendada, on pigem linna- kui maainimene.
Põhjamaad on energiasäästliku ehituse teerajajad
Tekst ja fotod Meelis Linnamägi
Põhjamaade külmema kliima tõttu on energiatõhususe miinimumnõuded olnud ajalooliselt karmimad kui teistes arenenud lääneriikides. Paks soojusisolatsioon seintes ja lae peal ning kolmekordse klaasiga aknad olid Soomes, Rootsis ja Norras juba ammu norm, enne kui need meetmed jõudsid Kesk-Euroopa madalenergiahoonetesse. Ideid passiivmajatehnoloogia väljatöötamiseks sai sakslane Wolfgang Feist Rootsist. Selles oli talle suureks abiks tuntud Rootsi passiivmajade arhitekt Hans Eek, kes on korduvalt ka Eestis esinenud (lisainfo
vana.valga.ee/valgalv/et/Uudised/2010%26nID%3D764.html).
Ka Belgias on energiasäästlik ehitus suundunud massiturule
Tekst ja fotod Meelis Linnamägi
Prantsusekeelsetesse riikidesse jõudis Saksamaal leiutatud moodne passiivmajatehnoloogia mõnevõrra hiljem. 2010. aastal osalesid Valga linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli töötajad Brüsselis Belgia passiivmajaühingu korraldatud sümpoosionil „Passiivmajad massiturule“, kus arutati Euroopa vajadust muuta energiasäästlik ehitus tavapraktikaks. 2011. aasta sügisel tegin Brüsselis kohalike omavalitsuste keskkonnaorganisatsiooni ICLEI aastakonverentsil ettekande passiivmajatehnoloogia kasutamisest lasteaedade ehitamisel Eestis, Valga linnas ja Saue vallas. Pärast konverentsi külastasime Brüsseli passiivmaju.
Loe edasi: Ka Belgias on energiasäästlik ehitus suundunud massituruleEnergiasäästliku ehituse näiteid Austriast
Meelis Linnamägi tekst ja fotod
Austria on olnud energiasäästlike ehitustehnoloogiate ja taastuvenergia kasutuselevõtmisel üks edukamaid riike maailmas. Kuigi moodne passiivmajatehnoloogia loodi 1990. aastatel Saksamaal, siis kõige rohkem passiivmaju elanike arvu suhtes on ehitatud siiski Austrias ja Šveitsis. Austerlased olid uue tehnoloogia sakslastelt ülevõtmisel ning massidesse viimisel väga kiired . Sellele aitas lisaks keelebarjääri puudumisele kaasa ka fossiilsete energiaallikate nappus Austrias. Samuti ei soovinud Austria rahvas endale potentsiaalselt ohtlikku ja liiga kallist tuumatehnoloogiat.
Loe edasi: Energiasäästliku ehituse näiteid AustriastNullenergia vanas majas
Marko Männik
taluperemees, arhitekt
Energiasäästliku ehituse näiteid Saksamaalt
Meelis Linnamägi tekst ja fotod
Saksamaa on olnud alates 1990. aastatest energiasäästliku ehituse eestvedaja kogu maailmas, aga eelkõige Euroopas. Saksamaal ehitati juba 20 aastat tagasi esimesed väga innovaatilised hooned, mis tänaseks on oma üsna pika tegevusaja jooksul tehnoloogia toimimist edukalt tõestanud. Olgu näiteks 1991. aastal Saksamaal Darmstadtis dr Wolfgang Feisti eestvedamisel ehitatud esimene passiivmaja või siis Saksa arhitekti Rolf Disch’i projekteeritud ja 1994. aastal Freiburgis ehitatud keskkonnasõbralik maja Heliotrope. See oli esimene maja maailmas, mis toodab päikese abil rohkem energiat kui ise kasutab ning seda heitmevabalt, CO2-neutraalselt.
Loe edasi: Energiasäästliku ehituse näiteid SaksamaaltEnergiamonitooring hoonetes
Kalle Virkus
Energiat, nagu ka ükskõik millist teist resurssi, tuleb kasutada mõistlikult. Mõistlikult tähendab, et nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. See on kõigile teada. Näiteks raha kohta peame täpset arvestust, kust see tuleb ja kuhu me selle paneme. Iga endast lugupidav raamatupidaja omab selget ülevaadet kassavoogudest, raha igapäevasest kulutamisest ja aastabilansist. Selleks et oma kodus ja töökohal energia kasutamise üle arvet pidada ja selleks et seda mõistlikult kasutada, peame omama selget ülevaadet ka energia tuludest ja kuludest. Kuidas muidu oleks võimalik säästu hinnata, kui me ei tea, kui palju mõni meie tegevus energia tarbimist vähendab?
Loe edasi: Energiamonitooring hoonetesEnergiasäästlik mõtlemine Rootsis
Reisikiri Rootsi targast haljastusest
Kui arutleda Rootsi energiasäästlikkuse teemal ja seada sihiks õppereis, kangastub meile esmalt Rootsi teadlaste osa maailmakultuuris. Uppsala Ülikooli astronoom ja füüsik Anders Celsius (1701-1744) ei vaja tutvustamist. Igapäevased temperatuurinäidud ei ole arusaadavad ilma tähiseta °C.
Teine oluline teadlane on Carl Linnaeus (1707-1778). Carl Linnaeus oli Uppsala Ülikooli meditsiiniprofessor, kuid rohkem tuntud on ta hoopis botaaniku ja zooloogina. Tänapäevane bioloogia põhinebki Carl Linnaeuse teoorial, tänu millele ta juba oma eluajal Euroopa tuntuimaks teadlaseks kuulutati. Carl Linnaeust tuntakse rohkem Carolus Linne´ ja Carl von Linne´ nimede all.
Loe edasi: Energiasäästlik mõtlemine RootsisKuidas ehitada energiasäästlikku hoonet?
Meelis Linnamägi
Energiasäästlikus hoones on:
- kompaktne arhitektuur ja optimeeritud ruumiplaneering,
- välispiirde väga hea soojapidavus – U<0,1 W/(m2K),
- välispiirde väga hea õhkupidavus – n50<0,6/h,
- kolmekordse klaaspaketi ja soojustatud raamiga aknad – Uw<0,8 W/(m2K),
- külmasillavabad konstruktsioonid,
- päikeseenergia passiivne kasutus (optimaalne klaaspindade suurus ja suund),
- väga kõrge soojatagastuse efektiivsusega (üle 85%) ventilatsioonisüsteem ning soovitatavalt maa-alune ventilatsiooniõhu eelsoojendus/eeljahutussüsteem,
- LED- ja luminofoorlampidega valgustus, energiasäästlikud majapidamisseadmed,
- võimalusel kasutatud ökoloogilisi ehitusmaterjale.