Rubriik: Määratlemata

Aasta tagasi tunnistas Eesti Kodukaunistamise Ühendus Eesti kõige energiasäästlikuma mõtteviisiga vallavanemaks Tartu vallavanema Aivar Soobi. Tänavu pälvis selle tunnustuse töö eest Mäetaguse vallavanemana Aivar Surva.

Kohe peab ütlema, et Aivar Surva ei ole enam Mäetaguse vallavanem, aga töö, mille eest ta esile tõsteti, on tehtud eelneva kaheksa aasta jooksul, mil ta oli vallavanem. Pärast  viimaseid kohalikke valimisi, mille Mäetagusel võitis valimisliit Kodupaik, sai uueks vallavanemaks Konstantin Kaus. Uue vallavanema elu tõenäoliselt kergeks ei kujune, sest eelnevad aastad on lati kõrgele tõstnud. Samas sõltub kõik kahtlemata valijate ootustest.

Loe edasi: Kõige raskem on muuta mõtteviisi

Aino Mölder, andragoog, metsamajanduse insener

1. Kuidas mõista rohekeskkonda

Kui arutleme mõiste keskkond üle, siis meenuvad esimesena loodusmaastikud, õhk, vesi, metsad, rabad, rannad – teisisõnu looduskeskkond.  Harvem sobitame sama mõiste alla kõik selle, mis seondub tehiskeskkonnaga: kodudega, töökohtadega, tänavatega jms. Lisaks räägitakse infokeskkonnast, finantskeskkonnast jne, kuid need mõisted ei seondu allpool arendatava teemaga, milles keskendutakse inimese suhetele taimedega. Keskkonna mõistet analüüsides on allpool loobutud selle tõlgendamise globaalmõõtmest. Pigem peatume keskkonna sotsiaal-ruumilisel mõõtmel ehk teisisõnu sellel piiratud „rohelisel“ osal, mis inimest vahetult ümbritseb. Nimetagem seda rohekeskkonnaks ning arvestagem selle komponentideks näiteks linnametsad ja –pargid,  puhkealad, elamukvartalite, koduaedade ja tootmishoonete ümbruse haljastuse, aga ka ruumide sisehaljastuse. Subjekt, kelle suhtes teemat arendada, on pigem linna- kui maainimene.

Loe edasi: Rohekeskkonna mõjust ning vastumõjust

Üleilmsed probleemid
Kiire urbaniseerumine ja rahvastiku kasv soodustavad kogu maailmas linnade suurenemist ja ehitus- ning arendustegevuse tõhustumist. Maa-alad muutuvad üha suuremal määral eluaseme ja liikumiskeskusteks. Tööstus- ja transpordipiirkonnad, parklad ja kaubanduskeskused ei mahu enam ära linnade piiridesse, nihutades neid järjest kaugemale. Samas on sellisel  kiirel arengul ja kasvul sageli kahjulikud tagajärjed keskkonnale. 

Loe edasi: Tõhus haljastus, mis see on?

Eluruumide lisasoojustamine

On tõsiasi, et soojusenergiale minevate kulutuste vähendamiseks on paljud Eesti inimesed hakanud tõsiselt mõtlema oma elumaja või korteri soojustamisele. Eesti ehitusturg pakub eluhoonete soojustamiseks suhteliselt palju võimalusi. Üks üsna laialt levinud tee  on lisasoojustuse panemine välisseintele. Küll surutakse vahtu kiviseinte vahelisse õhukanalisse, küll paigaldatakse välisfassaadidele lisasoojustust ja krohvitakse kas mineraalkrohvi või polümeerkrohviga.  Probleem tõusetub aga siis, kui hoone välisfassaadid on väga hästi viimistletud (puhasvuuk klinkertellis või muud suhteliselt kallid ilmastikukindlad viimistlusmaterjalid) ning arhitektuurset ilmet muuta ei soovita või see ei olegi paikkonna arhitektuurse ilme säilitamisvajaduse tõttu võimalik.

Loe edasi: Ise tehtud, hästi tehtud

KredExi 35% rekonstrueerimistoetust ei ole kerge saada. Haapsalus, kus elab umbes 11 000 inimest ja kus nõukogude eri ajastutest pärinevaid korterelamuid pole üldse vähe, muuhulgas ka oma „Mustamäe” (Kastani linnaosa), on selle saanud ainult kaks kortermaja.

Üks neist, Metsa 71, tunnistati 2013. aastal EV Presidendi auhinna vääriliseks kui Eesti kauneim kortermaja, teise, mis asub Haapsalus aadressil Suur-Liiva 5, põhjalik rekonstrueerimine on lõpusirgel.  Selle maja rekonstrueerimistoetuse taotlemise ettevalmistusteks kulus kokku lausa neli aastat.

Loe edasi: Õigel hetkel tehtud õiged otsused

Otepää linnapildis püüab pilke järjekordne uuendatud korterelamu. KÜ Munamäe 18 elanikud otsustasid võtta naabritest eeskuju ja kasutada ära KredExi poolt pakutava toetuse maja rekonstrueerimiseks vundamendist katuseni.

Loe edasi: Naabrite eeskuju on nakkav

Annan teile ülevaate ühe kortermaja uuendamisest.

Aastal 2009 koostasin majale energiaauditi, mille käigus selgus, et maja energiatarve köetava pinna kohta oli tublisti üle 200 kWh aastas. Selgus veel, et maja esimese korruse põrand koosnes vaid kahest kihist laudadest, millele oli seestpoolt iga korteri omanik viimistluseks sobiva kihi peale ehitanud. Maja oli ehitatud nõukogude armee ohvitseridele ja ilmselt arvestusega, et väiksem plahvatus ei teeks majale midagi, sest välisseinad olid laotud kolmekihilisest tellisest ja ilma igasuguse soojustuseta nende vahel, sama lugu oli katusega – raudbetoonpaneelidele oli kalde andmiseks pandud vaid telliseprahti ja see seguga üle valatud ning seejärel ruberoidi ja pigiga kaetud. Tsemendiga ei olnud koonerdatud.

Loe edasi: Ühe kortermaja uuendamine

Seda, et inimestele mõeldud hoonetesse tuleb muude tehnosüsteemide kõrval ette näha ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt põhjendada. Loomulikult oli ventilatsioon ka suurpaneelelamutes ja teistes massehitustes olemas. Enamikes majades see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi hakatud ventilatsiooniavasid sulgema, et saada vähema raha eest kõrgemat sisetemperatuuri ehk soojemat tuba, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu.

Loe edasi: Soojatagastusega ventilatsiooni tasuvusest

Säästlik on ilus

Kortermajade kategoorias sai tänavu presidendiauhinna maja Haapsalus Metsa 71. Usun, et haapsallasi see ei üllata, sest see 1972. aastal valminud 18 korteriga maja on juba aastaid mõjunud hoolitsetumalt kui mõni teine. Erinevalt teistest sama tänava majadest, mis on tänavaga samal tasapinnal, on see ehitatud justkui künka otsa, tänavast palju kõrgemale. Ja seda künkaserva kaunistab kiviktaimla, mis sundis möödujat iga kord mõtlema, et selle maja elanikud tõesti hoolivad oma kodust.

Loe edasi: Mida rohkem investeerida, seda kauem kestab