Bioenergiajaam Neuhofis
Kui piima kokkuostuhinnad 2005. aastal langesid, siis asusid Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa taluperemehed, nagu ka ühe Neuhofi 500-pealise piimakarjatalu omanik, kelle maal bioenergiajaam nüüd asub, otsima majandamiseks uusi väljundeid. Nii jõudsid nad elektri- ja soojusenergia tootmiseni taastuvallikatest. Leiti investorid, kellega koos rajati algselt ainult 100-KW võimsusega elektrijaam, kus energia tootmiseks kasutati läga ja sõnnikut. Kasutusvõimalusi püüti leida ka elektritootmisel tekkivale soojusenergiale.
Ümbruskonna elanikud suhtusid sellisel viisil toodetud soojusenergia kasutamisse algul umbusklikult, kuid juba 2008. aastaks oli jaamaga liitunud 30 majapidamist ja ehitatud 2,5 km soojatrassi.
Kõige raskem kogu projekti käivitamisel oligi külaelanike nõusoleku saavutamine ja nendega lepingute sõlmimine. Elanikud olid vastu, sest kartsid ebameeldivate lõhnade tekkimist, kuid nende hirm osutus asjatuks. Üsna varsti selgus, et vajatakse võimsamat jaama. Taas pöörduti investorite poole ja ehitati 700-KW elektrijaam. 30% ulatuses toetas trasside rajamist ka kohalik omavalitsus.
Praegu töötava jaama võimsus on 2,3 MW, mis varustab elektri- ja soojaenergiaga 120 majapidamist. Jaama tööks on vaja 1000 ha põllumaad, mis võimaldab nö toota 35 000 t põletusainet. 2009. aastast tänaseni on jaamaga liitunud kolm küla. Soojatrasside asemele on ehitatud biogaasitrassid, kuna nende rajamine on odavam. Vastavad seadmed, mis muudavad biogaasi soojuseks ja elektriks, on igas külas. Elanikega on sõlmitud 10-aastased lepingud, kus soojusenergia hind on fikseeritud 0,56 sendile KWh ja 10 aasta pärast on oodatav hind 0,63 senti KWh.
Saksamaa Baieri liidumaa Ascha valla energiamajandus.
Bioenergiaühistu Ascha asub Saksamaal Baieri liidumaal ja üks selle liikmeid on ka Ascha nimeline vald. Üks Ascha valla küladest, Mitterfels, soovib saada energiaküla tiitlit. Küla pindala on 2000 hektarit ja piirkonnas elab üle 1000 elaniku. Energiaküla tiitel antakse külale, mis suudab kogu küla energiavajaduse katta ise oma piirkonnas toodetud taastuvenergiaga.
Mitterfelsi küla omavalitsusele kuulub traditsiooniliselt koolimaja, kirik, lasteaed, spordihoone jms. Kool on 4-klassiline ja seal õpib ligi 115 last. Enne koolireformi oli kool 6-klassiline. Kohapeal on 540 töökohta, lähimad suurlinnad, kus tööl käiakse, asuvad 30-50 km kaugusel. Eanike arv ei ole koolireformile vaatamata kahanenud, vaid pigem kasvanud. Vallajuht toob põhjuseks olemasolevad töökohad, korralikult välja ehitatud infrastruktuuri, rahuliku maaelu ja väikese kogukonna eelised, nagu turvalisus ja privaatsus.
Vallavalitsuse üks eelistusi on maapõues olevate energeetiliste ressursside säästmine tulevastele põlvkondadele. Taastuvenergeetikale ülemineku planeerimist alustati 1993. aastal. Eesmärgiks ei seatud kellegi rikastumist, vaid energeetilise iseseisvuse ja odavama energiahinna saavutamist. Baierimaa esimene pürolüüskatlamaja, kus kuivdestillatsiooni ehk pürolüüsimeetodil puugaasi tootma hakati, valmis 1995. aastal. Puugaasi kütteväärtus on u 1,25 MWh/1000 m³ ja 100 kg puidust saab 34…40 m³ puugaasi. Katla rajamisega tõestati elanikele, et elektri- ja soojusenergiat saab endiselt toota ka taastuvenergiaallikatest. Ei pea olema 100-aastane, et mäletada või kuulnud olla näiteks pärast sõda ringi liikuvatest puugaasiküttel autodest, kodusest ahiküttest rääkimata.
Energiamajanduse arendamiseks ja haldamiseks koondusid põllumeestest ettevõtjad ja eraisikud 2000. aastal loodud äriühingusse, milles omavalitsusel on 30%-ne osalus. See viimane on oluline, sest just see tagab energia hinna ja tootmise stabiilsuse.
2001. aastal paigaldati esimesed päikesepaneelid majade katustele ja 2008. a rajati eramaale 3-hektarine päikesepark – 3 hektarit täis päikesepaneele – , mis läks maksma 4,3 miljonit eurot ja kuulub piirkonna elanikele. Kogukonnaväliselt ei ole sellesse päikeseparki investeerimine lubatud.
Üldiselt kannavad päikesepargi rajamise põhiraskust omavalitsused, enamasti on nemad nii idee algatajad, arendajad, kui ka finantseerijad. Toodetud elektrienergia müüakse energiavõrku. Omavalitsus on sõlminud riigiga 20 aastaks fikseeritud hinnaga elektrienergia ostu-müügilepingu: müüakse 38 senti KWh ja elanikud ostavad elektrit 23 senti KWh.
2/3 päikeseenergiast toodetud elektrienergiat saadakse päikesepargist ja 1/3 katusele paigaldatud päikesepaneelidest. Üks päikesepatarei koosneb mitmest fotoelemendist (à 1 m2), mis toodab 1300 KWh energiat aastas. Ühele majakatusele võib paigaldada kuni 30 fotoelementi. Enamate fotoelementide paigaldamine eeldab alajaama olemasolu ja õige võimsusega kaablit, millega saab liituda suuremasse elektrivõrku. Suurte pindade katmine päikesepaneelidega on tekitanud piirkonnas maakasutuslikke erimeelsusi, kuna päikeseparkidest on saanud põllumajandustootjate konkurendid.
Riigi üldist energiamajandust reguleerib energiaseadus, mida viimati muudeti 2012. aastal. Selle seaduse kohaselt on olemasolevad päikesepargid muutunud muuseumieksponaatideks, kuna vaba maa puudub ja uusi ei saa rajada.
Mitterfelsi külas kasutatakse taastuvenergiat nii tänavavalgustuses, majapidamistes kui ka ühiskondlikes hoonetes. Külatänavate valgustamiseks on paigaldatud 35 päikeseenergial töötavat valgustit, mida täismahus on finantseerinud omavalitsus. Need on kallid valgustid, üks maksab 3000 eurot ja nende tasuvusaeg on 15 aastat. Intelligentse aku kasutamine tagab võimaluse valgustada tänavaid ka pimedatel talvekuudel. Kasutatakse 128 W võimsusega LED-lampe.
Saksamaa mõistes on eriline see, et tänavavalgustus kuulub ühele külale. Tavapäraselt on elektriseadmed riigi omand ja omavalitsus maksab nende kasutamise eest.
Kõne all olev omavalitsus toodab aastas kokku 6 miljonit KWh elektrit. Sellest 3 milj KWh toodetakse päikeseenergia abil ja teine pool biomassist. Energia hinna määramise õigus on kohalikul omavalitsusel, ja see on lõpptarbijale oluliselt soodsam kui sisseostetava energia hind. Tänu energiamajanduse planeerimisele ja väljaarendamisele on kohalikud elanikud hakanud eelistama alternatiivenergiat. Kui 1 MWh õliküttel toodetud energiat maksab 110 eurot, siis taastuvenergia puhul on 1 MWh hind 82 eurot. Kui energiamajanduse projektiga liitus algselt 30 majapidamist, siis nüüd on lepingu sõlminud juba 100 leibkonda. Kaugküttetrassiga on liitunud 12,28% majapidamistest, sh ühiskondlikud hooned. Vald on võtnud vastu otsuse toota kogu oma elanikkonnale vajalik energia taastuvressurssidest. See tähendab seda, et teatud aja jooksul peaksid kõik elanikud oma majapidamises ja ettevõtetes kasutatavad õlikatlad vahetama või ehitama ümber taastuvenergiaallikatel põhinevatele kateldele. Rajamisel on energeetika teaduskeskus, mille tegevuse eesmärgiks on taastuvenergia teadmuse levitamine kogukonna, eriti selle noorte liikmete hulgas. Keskusesse soovitakse koondada ka piirkonna väikeettevõtjad. Energiamajanduse edendamisega seoses on Ascha vald osalenud paljudel temaatilistel võistlustel ja võitnud kõrgeid tiitleid nagu Euroopa küla uuendaja 2008, Euroopa energia- ja kliimakaitse auhinna laureaat 2010.
Ökoenergiamaa
Austrias asuv ökoenergiamaa – ökoEnergieland – on rajatud ökoenergiat tootvate ja kasutavate asulate baasil.
See on ehe näide sellest, kuidas majanduslikult mahajäänud piirkonda tekkis tänu taastuvenergia kasutuselevõtule täiesti uus elukvaliteet. Veel 1988. aastal oli see piirkond Austria üks vaesemaid: 70% elanikest pendeldas töö- ja kodukoha vahet, migratsioon oli väga kõrge, puudus raudtee- ja lennuühendus ning muu infrastruktuur, mis toetaks ettevõtluse arengut. Sisseostetav energia oli suur kuluallikas. Samas leidus piirkonnas ohtralt (45% pindalast) maa- ja metsaressurssi.
Tänaseks on Güssingisse (piirkonna keskus) rajatud Euroopa Taastuvenergia Keskus (das Europäische Zentrum für Erneuerbare Energie EEE), mis pidevalt areneb. Kogu piirkonda on rajatud mitmeid energiatootmisjaamu ja -külasid. Güssingi lähedal asuvas Umbersdorf külas kaetakse majapidamiste soojavajadus päikeseenergia ja hakkepuidu abil, õliküte on varuks. 650-KW-se võimsusega katlajaam on rajatud 1997 aastal. 95 majapidamise kütmiseks vajatakse 4000-6000 t hakkepuitu aastas. Perekonnad varustavad katelt vajaliku küttematerjaliga ise ja saavad selle eest vastu soojusenergiat. Puidu hakkimine käib müra vältimiseks väljaspool küla.
Veesoojendussüsteem on seatud energiajaama katusele ja selle kütmiseks kasutatakse päikeseenergiat. Mahutite suurus on 30 000 l, mis tagab nädalase soojaveevaru.
Endel Soosaar
Eesti-Taani Phare energiasäästuprojekti juht
25.11.2012