Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna alguses

Tänapäeval, kui energiakandjad üha kallinevad, on ka Eestimaa arengu võtmeküsimuseks saanud energia kokkuhoid.

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud  erinevatest alternatiivenergia tootmisviisidest kuni selleni, kuidas ehitada passiiv- ja null-energiahooneid. Messidel ja näitustel tutvustatakase uudseid ja tänapäevaseid lahendusi küll energia säästmiseks, küll energia tootmiseks. Müügimeeste veenmisoskus ja erinevad projektikampaaniad võivad meis segadust tekitada ja kallutada tegema otsuseid, mis säästu seisukohalt ei ole just kõige arukamad.

Valga haigla energiasäästu esimesed sammud astuti samuti pigem projektipõhisusest, kui pragmaatilisest mõtlemisest. Nii õnnestus meil saada positiivne otsus CO2 müügi rahadega asutatud programmist. Taotlesime raha kahel otstarbel – üks arukam, omaaegsete energiakulukate akende vahetamiseks ning teine, edevam, alternatiivenergia tootmiseks päikesepaneelidega. Positiivse otsuse sai just viimane. Kuna omaosalus antud projektis piirdus vaid personali aktiivse kaasalöömisega, siis tagantjärele võib muidugi öelda, et kes siis kingitud hobuse suhu vaatab! Juhul aga, kui investeeringuotsus tuleb langetada oma rahakotist lähtuvalt, peab alati kaaluma otsuse otstarbekust ning reaalset tasuvusaega.

Nii energiasäästmise kui ka alternatiivenergia tootmise õige algus lähtub põhjalikust eelanalüüsist. Esmalt on tähtis selgeks saada energiakulude struktuur ja tarbimisvajadused. Alles siis on võimalik asuda probleeme nende otstarbekuse järjekorras lahendama. Iga hoone on oma energiatarbimiselt väga individuaalne ning palju sõltub sellest, mida seal tehakse. Selleks, et teada saada, millised võiksid olla võimalikult efektiivsed kokkuhoiukohad, peab omama selget ülevaadet, kuhu ja milleks ostetav energia kulub. Täna on turul juba palju ettevõtteid, kes koostavad hoonetele energiaauditeid ja annavad nõu, milline just on sobivaim ja efektiivseim energiasäästu moodus konkreetsele hoonele. Samas tuleb kasuks, kui on olemas pikaajalisem statistika oma energiatarbimisest ja ka jaotumisest erinevate protsesside vahel – palju kütteks, palju veevarustuseks jne. Kasuks tuleb igasugune informatsioon, mis muudab energiabilansi  täpsemaks. Statistikale ja uuringutele kulutatud aeg ja raha aitavad teha õigeid ning efektiivseid otsuseid. Samas,  kui neid võrrelda proportsionaalselt investeeringutega, on need suhteliselt väikesed kulutused. 

Valga haigla alternatiivenergia tootmine sai alguse 2011. aasta hilissügisel, mil valmis esimene vaakumtoru kollektorväli suurusega 96 m2. See projekt oli osa Euroopa Liidu õendus-hooldusabi arendamise meetme raames välja ehitatud hooneosa alternatiivsest abiküttest. 2012. aastal langetati positiivne otsus CO2  müügivahenditest alternatiivenergia tootmiseks ning ühtlasi alustati uue projektiga, mille käigus paigaldati küttesüsteemi toetuseks veel 220 m2 vaakumtorupaneele ning 356 m2 päikese-elektripaneele elektrienergia tootmiseks. Ligi 700 m2-se päikesepaneelide väljaga hoone on avalikult saada olevate andmete põhjal täna Eesti suurim päikeseenergiat tootev objekt.

Juba esimese kollektorvälja esimesel ekspluatatsiooniaastal sai meile selgeks, et seadmete automaatikaga kaasasolev energiahulga nö „virtuaalmõõtmine“ ei ole usaldusväärne. Et saada andmeid  tegelikust energiatoodangust, otsustasime mõlema kollektorvälja toodangu mõõtmiseks paigaldada selleks kohaldatud ning taadeldud energiaarvestid. Täna võime öelda, et käesolevast aastast alates omame tõest statistikat, millele tuginedes saab projektide tasuvusajale ning otstarbekusele anda mõne aja pärast adekvaatse hinnangu. Kuna meie energiasääst ei alanud just kõige otstarbekamatest lahendustest, oleme haigla juhtkonnaga teinud otsuse, et investeerime igal aastal vähemalt poole alternatiivenergeetikast saavutatud säästust järgnevatesse kokkuhoiuprojektidesse.

Alternatiivenergia tootmise tasuvus peitub eelkõige teadlikkuses oma tarbimisest ning tootmise ja tarbimise vahelises tasakaalus. On selge, et koolimaja, mida kasutatakse vaid õppetööks, ei ole eriti arukas varustada päikesepaneelidega, kuna need toodavad kõige rohkem energiat just siis, kui puudub igasugune tarbimine. Iga hoone ja selles toimuvad tootmis- ja eluprotsessid loovad erineva tarbimisstruktuuri nii aasta- kui ka ööpäevaringselt ning sellest tulenevalt võib päikeseenergia kasutamise mõttekus ja tasuvus olla väga erinev. Haigla, hooldekodu ja muu sarnase elutsükliga hoone sobivus päikesenergia kasutamiseks on ideaalilähedane, sest ööpäevase tarbimise  tsükkel langeb suurepäraselt kokku päikese liikumisega.

Ka on suvine soojatarbimine sellistes asutustes piisavalt suur, et päikesenergia kasutamine üsnagi märkimisväärset kokkuhoidu annaks. Samas olen kokku puutunud eramuomanikuga, kes oli mures, et ei suuda talle projektiga seatud energiatootmise kohustust täita. Lühikese arutelu tulemusena jõudsime tõdemusele, et probleem on pigem toodetud soojusenergia nö „ära tarbimises“. Kahjuks annab päike meile kõige rohkem energiat siis, kui me seda kõige vähem vajame. Elektrienergiat tootes jääb muidugi võimalus ülejäägid võrguettevõtjale müüa, kuid meie haigla senine statistika näitab, et vaakumtorupaneelid toodavad sama pindala kohta peaaegu kaks korda rohkem energiat, kui elektripaneelid.  Seega on enne alternatiivtootmise ehitamist arukas analüüsida, kas on võimalik viia mingeid protsesse kallimalt energialiigilt odavamale ning millised investeeringud selleks teha tuleb.

Kuna tahan rõhutada, et iga energiasäästulahendus on väga individuaalne, siis jätsin lugeja teadlikult koormamata projektide maksumusnumbritega ning erinevate tootmis- ja tarbimisarvudega. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas arenevad rakendatavad tehnoloogiad pidevalt ning kiiresti muutuvad ka nende turuhinnad. Iga konkreetne lahendus sisaldab endas hulgaliselt eripärasid, mis teeb projektide võrreldavuse väga kaheldavaks.  Minu soovitus energiasäästu teekonna alguses on põhjalikult analüüsida oma tarbimist ning alati liikuda projektidega suuremat efekti tagavatelt vähem efektiivsetele. Juhul, kui kellelgi aga tekkis huvi konkreetselt meie lahenduste vastu, siis olen Valga haigla kogemust alternatiivenergia tootmisel ja tarbimisel meelsasti nõus tutvustama.

Jüri Teder
elektriinsener

Valga Haigla AS
haldusjuht
jyri.teder [ät] valgahaigla.ee