Ise tehtud, hästi tehtud

Eluruumide lisasoojustamine

On tõsiasi, et soojusenergiale minevate kulutuste vähendamiseks on paljud Eesti inimesed hakanud tõsiselt mõtlema oma elumaja või korteri soojustamisele. Eesti ehitusturg pakub eluhoonete soojustamiseks suhteliselt palju võimalusi. Üks üsna laialt levinud tee  on lisasoojustuse panemine välisseintele. Küll surutakse vahtu kiviseinte vahelisse õhukanalisse, küll paigaldatakse välisfassaadidele lisasoojustust ja krohvitakse kas mineraalkrohvi või polümeerkrohviga.  Probleem tõusetub aga siis, kui hoone välisfassaadid on väga hästi viimistletud (puhasvuuk klinkertellis või muud suhteliselt kallid ilmastikukindlad viimistlusmaterjalid) ning arhitektuurset ilmet muuta ei soovita või see ei olegi paikkonna arhitektuurse ilme säilitamisvajaduse tõttu võimalik.

Siinkohal tundub olukord esmapilgul lahendamatu, aga meie põhjanaabrid  on sellisele olukorrale tõhusa lahenduse leidnud. Välja on töötatud väga efektiivne soojusisolatsioonimaterjal, mida saab ruumidesse paigaldada seestpoolt ja see ei vaja erilisi teadmisi ning oskusi. Tõsi, ruumi pindala küll väheneb, aga tõele au andes on see kadu tühine võrreldes soojusenergia kaost tingitud küttekuludega. Ja veel. Sisemise lisasoojustuse paigaldamine ei sõltu aastaajast ega ilmastikust. Tõsi, kuni remonditööd valmis saavad, tuleb mõnda aega veidi kitsamalt elada. Eluruumide sisemise soojustamise võimalus on väga teretulnud ka kortermajades, kus elanikud kogu hoone rekonstrueerimises kokku leppida ei suuda.

Kõne all on Soome kvaliteetsed SPU isolatsioonimaterjalid (tootja SPU Oy omab QUALITY SYSTEM CERTIFICATION ISO 9001 ja 14001serifikaate, www.spu.fi). Polüuretaanist valmistatud SPU isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitustel kui ka renoveerimisel. Need sobivad kõikvõimalikeks soojustamistöödeks, olles ühtviisi head nii põrandale, seinale kui ka lakke.  Pakutakse mitmeid valmis soojustuslahendusi nii suvila ja sauna isoleerimiseks kui ka nullenergia-korrusmajade ehitamiseks. On välja töötatud kasutusvalmis passiiv- ja nullenergia-ehituslahendused, mis muudavad energiatõhusa ehitamise turvaliseks, säästlikuks ning keskkonnasõbralikuks.

SPU isolatsioonimaterjalid ei vetti, ei tõmbu kokku, ei pehki ega hallita ja nende soojustusomadused ei muutu aastakümnete vältel. SPU isolatsioonimaterjalid on ka tuleohutud. SPU isolatsioonimaterjalide toimivust on kinnitanud mitmed erapooletud uuringud, mida on läbi viinud muuhulgas Tampere Tehnikaülikool (TTY) ja Soome Riiklik Tehniline Uurimiskeskus (VTT). SPU isolatsioonimaterjalid olid esimesed soojustusmaterjalid, millele omistati ehitusmaterjalide puhtaim saasteklass M1. SPU isolatsioonimaterjalidel on CE-märgistus ja 10-aastane garantii (www.spu.ee/parimadomadused).

Nii lihtne see ongi!
Kuna olen ise asja ette võtnud ja ruumid seestpoolt soojustanud, siis julgen seda ka teistele soovitada. Kogu protsess on äärmiselt lihtne. Kõigepealt on vaja plaadid paksuse järgi välja valida, arvestades seda, kui palju ja millises keskkonnas soojaenergia kadusid vähendada soovitakse. Otstarbe järgi liigitatakse SPU plaate seina, lae, katuse, sauna ja muuks otstarbeks (www.spu.ee/tooted).  Nii näiteks on üldkasutatavate siseruumide (elutuba, köök, magamistoad) seinte täiendavaks soojustamiseks välja töötatud Anselmi nimelised plaadid. Need on kahesuguse paksusega: 30 ja 70 mm. Plaadid toodetakse poolsulundiga ja mõõtudes 600(L)x2600(H) mm. Poüuretaanist soojustustusele on viimistluseks kinnitatud valmis kipsplaat (foto 1).

Saunaruumide lisasoojustamiseks on tootmises SPU-SATU plaadid mõõtudes 600x1200x30 mm ning fooliumiga SPU plaadid mõõtudes 1200x2400x70 või 1200x2400x100 mm (www.spu.ee/spu_sauna-satu).
Saunaruumide soojustamiseks ette nähtud plaatidel ei ole viimistlusvalmis pinda, sest soojustus paigaldatakse reeglina laudvoodri alla.

Plaate saab seina kinnitada  kahel moel – naeltüüblite või kruvidega või liimides. Naeltüüblite või kruvide kasutamine krohvi- või kipsplaatalustes võib osutuda probleemseks seal paiknevate elektrijuhtmete võimaliku vigastamise ohu tõttu (foto 2).

Kahest võimalikust lihtsam viis on soojustusplaatide liimimine krohvitud või kipsplaatidega kaetud pindadele. Parim  liim on vähese paisumisega liimvaht Penosil Premium, PolystyrolFixFoam 877 (foto 3).

Liimiga soojustusplaatide kinnitamiseks läheb vaja järgmisi tööriistu ja materjale: käsisaag, nuga, pahtellabidas, liimvaht Penosil Premium, PolystyrolFixFoam 877, isekleepuv vuugitäitelint ja pahtel KnaufUniflott (foto 3).

Plaatide paigaldamisel kantakse liimvaht seinapinnale plaadi perimeetri järgi servade alla paari/kolmesentimeetrise joana ning plaadi keskele kahele kõrgusele 1/3 kummastki otsast. Seejärel paigaldatakse plaadid nii, et sulundid haakuksid (fotod 4 ja 5).

Liimvahu mõningast paisumist tuleb vältida plaatide toestamisega (vaja on tekitada mõningast survet) nii ülevalt kui ka alt. Seejärel täidetakse vuugid liimvahuga (foto 6).

Seina liimitud plaadid vajavad kuivamiseks vaid paar päeva ning seejärel võib seinapinnad maalritöödeks ette valmistada. Selleks lõigatakse vuukide vahelt välja pressitud liigne vaht noaga plaadi pinnaga tasa (foto 7).

Seejärel asutakse kipsplaatide vuukide tasandamisele. Selleks tuleb soetada isekleepuvat linti, mis triigitakse vuukidest kahele poole selleks ette nähtud süvendisse (foto 8).

Nüüd on sein pahteldamiseks valmis ja pahtli kuivamise järel tuleb veel lihvida, vajadusel veel kord pahteldada ja lihvida ning kruntida ja värvida või tapeetida. Pahtleid on ehitusmaterjalide kauplustes mitmesuguseid. Käesoleval juhul on kasutatud Knauf pahtelkuivsegu (foto 9)

Koostas: Arvi Altmäe