Autor: iluskodu

(kohandatud ajakirjas Õu ilmunud samanimelisest artiklist)

Mu eesmärk on säilitada looduslikku keskkonda nii palju kui võimalik. Muruplatsi lähedale jätan alles aasa, kus kasvavad põllulilled ega muuda metsa pargiks. Ma jätan surnud puud või tormimurru või murdunud oksad metsa maha niimoodi, nagu need seal on, et nii rähnid, oravad kui ka rebased tunneksid end hästi. Külast jääb mulje, et inimene elab seal kooskõlas loodusega. Murust ei leia sa ühtki jaaniussi, aga kui pimedus laskub Amatciemsi kohale, siis märkad sa rohu sees säramas sadu väikesi „silmi”. Suvel kostab tiikidest minu kiituseks konnakoor, sest konnad elavad ainult väga puhtas, saastamata keskkonnas.
Siin valitseb loodus. Mitte inimene.

Tõlgitud tsitaat Amatciemsi tutvustavalt kodulehellt.

Loe edasi: Amatciems – ökoutoopia Läti moodi

Bioenergiajaam Neuhofis

Kui piima kokkuostuhinnad 2005. aastal langesid, siis asusid Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa taluperemehed, nagu ka ühe Neuhofi 500-pealise piimakarjatalu omanik, kelle maal bioenergiajaam nüüd asub, otsima majandamiseks uusi väljundeid. Nii jõudsid nad elektri- ja soojusenergia tootmiseni taastuvallikatest. Leiti investorid, kellega koos rajati algselt ainult 100-KW võimsusega elektrijaam, kus energia tootmiseks kasutati läga ja sõnnikut. Kasutusvõimalusi püüti leida ka elektritootmisel tekkivale soojusenergiale.

Loe edasi: Taastuvenergeetika näiteid Saksamaalt ning Austriast

Tuule mõju ei saa alahinnata, räägime siis mikrokliimast või energiakulust. Seepärast on vaja tuulega tegeleda juba planeeringu koostamisest alates.

Tuule negatiivne mõju

Loe edasi: Tuulekaitse ei tähenda ainult mugavust

Üle viiekümne aasta Eesti Kunstiakadeemias (algselt riigi kunsttööstuskoolis, hiljem Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) tulevastele kunstnikele ja arhitektidele esteetikakursust lugenud Leo Soonpää seletas oma definitsioonid alati lahti hästi lihtsate ja tavaeluliste näidete abil. Ta põhjendas seda sellega, et siis  jäävad need mõisted üliõpilastele hästi meelde.  Utilitaarsest ja esteetilisest suhtumisviisist  rääkides oli näide järgmine: talumees läheb hommikul uksest välja ja näeb – õues kasvab kask. Kui mees mõtleb, et sellest saaks häid halupuid, rehapulki jms, siis on see utilitaarne suhtumisviis, aga kui, et näe –  ilus puu teine, on tegu esteetilise suhtumisviisiga.

Loe edasi: Rohelise mõjust

Tartu vallavanem Aivar Soop on otsinud oma valla energiakulu vähendamise võimalusi vast juba viimased viisteist aastat või isegi kauem, sest Tartu vallavanemana on ta töötanud peaaegu kakskümmend aastat.

Loe edasi: Raske on ellu jääda, kui energiakulusid ei vähendata

Eestimaa hooned, s.h. elamud, on tihti nii halvas seisukorras, et neis ei ole võimalik normaalset sisekliimat saavutada. On oluline teada, et ruumide kasutusmugavuse suurendamine võib kaasa tuua energiatarbimise vähendamise. Selleks tuleb hooned renoveerida, neid õigesti ekspluateerida ja korraldada energiakäitlust (energiajuhtimist).
Energiakäitlus on hoone omaniku töövahend energiatarbimise kontrollimiseks, mille tulemusena:

Loe edasi: Energiakäitlus (energiajuhtimine) kodus ning korteriühistus

Energiatõhusus on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud energia suhe. Tõhusam energiakasutus tähendab selliste tehnoloogiate ja meetmete kasutuselevõttu, mis vähendavad elektri- ja/või kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks. Näiteks tööstusettevõtete ja autode energia varustamiseks.

Loe edasi: Ehitiste energiatõhusus (terminite sõnastik eesti- ja inglise keeles)

Väiketuulikud on üks vähestest tarbijale kättesaadavatest viisidest koduseks elektritootmiseks.

Loe edasi: Väiketuulikud

Jätkuks eelnevalt kirjutatud artiklitele (A. Altmäe 09.09.2012 ja 22.09.2012) on taastuvenergeetikas veel tehnoloogilisi võimalusi, mida siinjuures püüan avada. 

Nii nagu on juba mainitud konstrueeritakse tuuleenergia tootmiseks nii vertikaal- kui ka horisontaalteljelisi tuulikuid, millede konstruktiivseid iseärasusi siinjuures täpsustan.

Loe edasi: Taastuvenergeetika tehnoloogilised võimalused

Ajal, mil energia hinnad jätkavad tõusu, muutub hoonete efektiivne energiasäästlikumaks muutmine üha päevakajalisemaks.  Majade renoveerimisel ja uute hoonete ehitamisel pööratakse  aina rohkem tähelepanu ka sellele, kuidas vähendada kulutusi energiale. Kui Eurostati 2002. aasta andmetel tarbis Euroopa Liidu 15 liikmesriigi elamu- ja teenindussektor keskmiselt 40,27% kogu toodetud energiast,  siis Eestis oli vastav näitaja koguni 53,84%.

Loe edasi: Valgamaa Kutseõppekeskuse uus energiasäästlik õppehoone ja õpilaskodu