Allan Kool
Kristiine linnaosas Vuti tn 36 ja 38 asuva maja lugu sai alguse nagu iga teine kinnisvara arendusprojekt. Osteti maa, koostati detailplaneering, projekteeriti hooned. Kõik see toimus ajal, kui elektrienergia oli odav ja energiasäästujutte veel ei räägitud või kui räägitigi, siis ei võtnud inimesed neid tõsiselt.
Meelis Linnamägi
Passiivset päikeseenergiat arvesse võtvaid maju on maailmas projekteeritud ja ehitatud tuhandeid aastaid. Seda tehti praktilisest vajadusest enne mehhaanilise kütte ja ventilatsiooni leiutamist ning see oskus on säilinud paljude maade traditsioonilises arhitektuuris.
Iidsed kultuurid arvestasid elumajade ehitamisel päikese liikumise suunda, hoone termilist massi ja ventilatsiooni. Esimestena kasutasid päikesearhitektuuri ja linnaplaneerimise arenenud meetodeid kreeklased ja hiinlased, kes orienteerisid oma majad valguse ja sooja saamiseks lõuna suunas.
2012. aasta sügisel valmis Tartus Hommiku tänaval kahe korteriga madalenergiamaja. Tänaseks on majas aasta jagu elatud ning tasutud arvete järgi otsustades võib ehitatuga rahule jääda. 287 m2 kütmiseks on 12 kuu jooksul kulunud 4 616 kWh energiat. Möödunud talve kõige külmema kuu küttearve 143,5 m2 suuruse korteri kohta oli 71,64 eurot. Kahe perekonna aastane energiatarve kokku on olnud 21 749 kWh energiat.
Pühajärve puhkekodu kütab sellest sügisest alates uus biokütusel töötav katlamaja.
Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) peamiste tegevusalade hulka kuulub ka hoonete energiatõhusus. Praktiliselt tähendab see hoonete energiatarbe analüüsimist ja nõuannete jagamist selle kohta, kuidas muuta neid vähem energiat tarbivaiks. Selle juurde kuulub ka osalemine vastavasisulistes rahvusvahelistes projektides.
Loe edasi: RE-GREEN projekt ja TREAEhituses on täna kõneaineks nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota kas täielikult või enamiku energiast hoone vahetus läheduses taastuvatest ressurssidest.
Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?
Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.
Kui räägime energiast, siis millest me räägime?
Kui hakatakse rääkima energiasäästust hoonetes, siis kõigepealt tuleb selgitada, millisest energiast üldse räägitakse. Oma töös, millest suure osa moodustab konsulteerimine ja nõustamine energia tarbimise alal, olen pannud tähele, et lootusetult segamini on aetud kilovatid- megavatid – kW, MW – ja kilovatt-tunnid-megavatt-tunnid – kWh, MWh. Lisaks sellele on päris tavaline kui energia, eriti soojusenergia tarbimist iseloomustatakse eurodes. See viimane ei sisalda kahjuks kuigi palju kasulikku informatsiooni – puudu jääb teadmisest, mitme inimese või ruutmeetri peale see raha kulub, kui palju maksab konkreetses kohas soojusenergia megavatt-tund ja millises seisukorras on hoone, kus see raha soojuse ostmiseks kulub.
Tänapäeval, kui energiakandjad üha kallinevad, on ka Eestimaa arengu võtmeküsimuseks saanud energia kokkuhoid.
Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud erinevatest alternatiivenergia tootmisviisidest kuni selleni, kuidas ehitada passiiv- ja null-energiahooneid. Messidel ja näitustel tutvustatakase uudseid ja tänapäevaseid lahendusi küll energia säästmiseks, küll energia tootmiseks. Müügimeeste veenmisoskus ja erinevad projektikampaaniad võivad meis segadust tekitada ja kallutada tegema otsuseid, mis säästu seisukohalt ei ole just kõige arukamad.
Loe edasi: Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna algusesTuleme nõukogude ajast – just siis ehitati valdav enamik täna renoveerimist vajavaid korterelamuid ja ebaefektiivselt toimivaid keskküttesüsteeme. Kuna planeeringud nägid ette linnade ja väiksemategi asulate elurajoonide olulist laiendamist, siis ehitati ajastukohase ehituskvaliteediga kortermaju Eestis hoogsalt juurde 1980. aastate lõpuni. Kaugküttetorustikud ja katlamajad rajati edasist tarbimise kasvu arvestades suure varuga.
Loe edasi: Kuidas muuta eluase kvaliteetseks, energiatõhusaks ja kestlikuks? Võimalused ja karid sellel teel.