Seda, et inimestele mõeldud hoonetesse tuleb muude tehnosüsteemide kõrval ette näha ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt põhjendada. Loomulikult oli ventilatsioon ka suurpaneelelamutes ja teistes massehitustes olemas. Enamikes majades see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi hakatud ventilatsiooniavasid sulgema, et saada vähema raha eest kõrgemat sisetemperatuuri ehk soojemat tuba, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu.
Nimelt oli 40-50 aasta eest ehitatud elamutes lausa ette nähtud loomulik väljatõmme läbi šahtide ja sissetulev õhk läbi tihendamata akende ja uste.
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus õhuvahetuskordaja (mis näitab, mitu korda vahetub õhk tunni jooksul) on vanades uute akendega korterites 0,2 ja isegi alla selle. Soovitatav minimaalne õhuvahetuskordaja on aga 0,5.
Õhutamata ruumide mõjust tervisele on räägitud küll lasteasutustega seoses, kuid ega kodune saastunud õhk mõju kuigi palju paremini. Pidagem veel silmas seda, et tänapäeva mugav inimene veedab suurema osa oma ajast siseruumides.
Ventilatsiooni tasuvusest raha keeles
Nagu juba mainitud, loetakse vajalikuks õhuvahetuskordajaks 0,5. See tähendab, et teoreetiliselt vahetub eluruumis kogu õhk iga kahe tunni tagant uue ja puhta vastu. Enamiku ajast on see uus ja puhtam õhk kahjuks ka külmem kui me seda sooviksime, järelikult on selle soojendamiseks sisetemperatuurini vaja kulutada soojusenergiat.
Võtame näidiseks ühe keskmise 70 m² suuruse korteri.
Arvutus 1:
(Arvutuse lihtsustamise huvides ei ole arvestatud infiltratsiooniga)
Arvestame, et tubade kõrgus on 2,5 meetrit, siis on selles elamises igal ajahetkel 2,5•70 = 175,5 m³ õhku.
Sellise korteri ventileerimiseks tuleb üldtunnustatud normi järgi igas tunnis „läbi puhuda“ pool korteri mahust ehk ~88 kuupmeetrit ehk teisisõnu on nõutav õhuvool ~0,025 kuupmeetrit sekundis.
Sellise õhukoguse ühe kraadi võrra soojendamiseks vajaliku energiahulga ehk erisoojakao saab leida valemist Hvent=L•ρ•c, kus L on vooluhulk, ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³ ja c on õhu erisoojus 1000 J/kg•K.
Ventilatsiooni erisoojakadu Hvent = L•ρ•c = 0,025•1,2•1000 = 30 W/°C
Arvestame, et tegemist on keskmise Tallinna majaga, kus normaalaasta kraadpäevade summa on 4220 ja saame, et kütteperioodil kulub ventileerimiseks vajaliku õhu soojendamiseks 4220•30•24 = 3038 kWh.
Selle keskmise suurusega korteri ventileerimiseks vajaliku õhu kütmiseks minimaalse soovitava õhuvahetuskordaja järgi kulub aastas ca 3MWh soojusenergiat, mis rahalises väljenduses on 189,69€ koos käibemaksuga (Tallinna Küte, dets. 2010).
„Energiatõhususe miinimumnõuete“ (VV määrus, vastu võetud 20.12.2007 nr 258) järgi tuleb elamute energiaarvutuses ventilatsiooni õhuvooluhulgad arvutada veel rangemate normide järgi.
Arvutus 2:
Ventilatsiooni õhuvooluhulk elamutes on üldiselt 0,42 l/(s•m²) – liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta. Seejuures elu- ja magamistubades peab õhuvahetus olema 1,0 l/(s•m²). Lisaks on ette nähtud väljatõmme köögis 20 l/s, pesuruumides 15 l/s ja WC-s 10 l/s, aga seda me energiaarvutuses arvesse ei võta.
Võtame sama korteri Tallinnas. Oletame, et see on niisuguse planeeringuga korter, kus on 6 m² pesuruumi, 2 m² WC-d ja 12 m² kööki. Nende vahel veel 5 ruutmeetrit esikut. Elu- ja magamistube on seega 45 m².
Tubade nõutav ventilatsioon kokku on 1,0•45=45 l/s, muude ruumide jaoks on see 0,42•25=10,5 l/s. Kokku on korteri nõutav õhuvahetus ~0,055 m³/s ehk 2,2 korda rohkem kui arvutus 1 puhul.
Selle metoodika järgi arvutades kulub aastas soojusenergiat 6,7 MWh, mis on rahalises väljenduses 423,64€ koos käibemaksuga.
Usutavasti on mõnusalt hingatava õhu hind kuskil nende kahe numbri vahepeal. Numbrid tunduvad küll suured, aga tuletan meelde, et mingi õhuvahetus toimub igas eluruumis nii või teisiti – muidu lämbuksid inimesed neis lihtsalt ära. Teiseks aitab neid kulusid vähendada kontrollitud ja soojatagastusega ventilatsioonisüsteem. Lihtsalt öeldes on soojatagastus selline agregaat, mis eraldab välja puhutavast õhust selles sisalduva soojuse ja annab selle nö. taaskasutusse kas sissepuhutava õhu või keskküttesüsteemi kaudu. Moodsate süsteemide soojatagastuse kasutegur on suurusjärgus 60-80%. Teisisõnu saab nendest ülalmainitud suurtest summadest 60-80% raha tagasi.
Kokkuvõtteks
Soojatagastussüsteemide tasuvus kipub olema nii keeruline küsimus, et teadaolevalt on vähemalt üks ventilatsioonisüsteem jäänud paigaldamata, sest tasuvusaja arvutamise suhtes ei jõutud kokkuleppele. Ausalt öeldes on ka tasuvusaja arvutamise metoodikaid vähemalt neli, nii et muidugi ei ole see teema lihtne. Ent proovigem siiski lihtsustada! Põhimõtteliselt on renoveerimise puhul kolm võimalust:
1. Renoveerida (soojustada) välispiirded, jätta „loomulik“ ventilatsioon ja loota, et šahtide puhastamine aitab seda oluliselt parandada. Soojaarved kindlasti vähenevad. Ventilatsioon paraneb, kui korteritesse paigaldatakse värske õhu klapid. Kui elanikele selgub küttearve sõltuvus klappide avatusest, siis ei pruugi õhu kvaliteet paraneda. Siseõhu kvaliteet halveneb igal juhul, kui värske õhu klappe ei paigaldata.
2. Renoveerida välispiirded, paigaldada värske õhu klapid, paigaldada väljatõmbeventilatsioon. Siseõhu kvaliteet paraneb märgatavalt. Soojaarved ilmselt suurenevad renoveerimiseelsega võrreldes.
3. Renoveerida välispiirded, paigaldada soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, mis eeldatavasti on ka reguleeritav. Reguleeritava ventilatsiooni puhul saab õhuvahetust vähendada ajaks, kui inimesi ruumides ei ole. Soojaarved vähenevad märgatavalt nagu paraneb märgatavalt ka siseõhu kvaliteet. Maksumus on kallim kui esimese variandi puhul, samas kui sääst küttearvetelt võib olla suurem.
Oluline! – selle variandi puhul toetab KredEx renoveerimistöid 35%-ga, mis kompenseerib töö kallinemise.
4. Muidugi on ka neljas variant – mitte midagi teha ja maksta üha suurenevaid soojaarveid.
Autorist
Ehitusinsener Kalle Virkus on Virkus Postil OÜ juhatuse liige ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert.
Tegevusvaldkond: energia- ja omanikujärelevalve teenus ning tehnilised konsultatsioonid.
telefon 5512424
kalle [at] virkus.com, kalle.virkus [at] trea.ee