Annan teile ülevaate ühe kortermaja uuendamisest.
Aastal 2009 koostasin majale energiaauditi, mille käigus selgus, et maja energiatarve köetava pinna kohta oli tublisti üle 200 kWh aastas. Selgus veel, et maja esimese korruse põrand koosnes vaid kahest kihist laudadest, millele oli seestpoolt iga korteri omanik viimistluseks sobiva kihi peale ehitanud. Maja oli ehitatud nõukogude armee ohvitseridele ja ilmselt arvestusega, et väiksem plahvatus ei teeks majale midagi, sest välisseinad olid laotud kolmekihilisest tellisest ja ilma igasuguse soojustuseta nende vahel, sama lugu oli katusega – raudbetoonpaneelidele oli kalde andmiseks pandud vaid telliseprahti ja see seguga üle valatud ning seejärel ruberoidi ja pigiga kaetud. Tsemendiga ei olnud koonerdatud.
Oma ajal köeti maja heldelt väeosa katlamajast ja ilmselt seetõttu oli ta ka soe. Peale 1990 algust lagunes väeosa ja küttesüsteem ning maja korterid erastati mistõttu iga korteri omanik leidis kütmiseks oma viisi. Põhiliselt köeti otseelekterküttega mida täiendas õhksoojuspump. Kuna maja seinad olid väga hea soojusjuhtivusega, siis oli vaatamata kütmisele tubades temperatuur kohati madal ja sisekliima ebamugav.
Auditi alusel koostasime maja tervikliku uuendamise projekti, mis nägi ette I korruse põrandate soojustamise 20 cm soojustuskihiga, samuti seinte ja katuse katmise samapaksu soojustuskihiga. Kõik aknad ja uksed vahetasime madala soojusjuhtivusega avatäidete vastu ja paigaldasime nad välisseina soojustusega samasse tasapinda, et külmasildu veelgi vähendada. Rõdu ehitasime kinniseks ja rõdupiire ning aken muutusid vähe soojust juhtivateks ja rõdu näol tekkis juurde köetav siseruum.
Ehitasime läbi korruste moodulkorstnad, iga korter saab valida millise puidupõhise kütteseadme ta endale paigaldab, soojuspumbad jäävad varuküttena kasutusele, tõstame vaid välisosad rõdudelt katusele. Igasse korterisse paigaldasime ruumipõhised soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, kööki ja vannitubadesse suletavad ventilaatoritega ventilatsiooniklapid. Soovitasin ehitada välja ka põlemisõhu kanalid neile, kes paigaldavad küttekolded, sest muidu imetakse põlemisõhk läbi ventilatsiooniavade ja see takistab nendes soojusvahetuse toimimist.
Ehitusprotsess on hetkel lõppemas, maja välisilme on oluliselt muutunud, samuti on muutunud korteriomanike omavaheline suhtlemine ja ühine heaolu.
Projekteeritava hoone energiamärgis näeb ette energiatarbe vähenemise kütteks köetava pinna kohta alla 50 kWh aastas. Seega vähenevad küttekulud oluliselt ja suure osa maja terviklikuks uuendamiseks kulunud vahenditest annab tagasi kütteenergia sääst. Korterite väärtus kasvab, sisekliima paraneb ja üldine elanike heaolu tõuseb.
Lugupidamisega
Aare Vabamägi