Tallinnasse Sõpruse pst 157 ehitatakse omapärase arhitektuurse ja tehnilise lahendusega rohelist büroohoonet. Arendaja ja projekteerijate eesmärk oli läheneda büroohoone ehitamisele uudse nurga alt, rakendades lahendusi, mida Eesti varasemalt rakendatud ei ole ja mis suurendavad energia, vee ja materjalide kasutamise tõhusust ning vähendavad hoone mõju keskkonnale. Tegemist on esimese liginullenergia büroohoonega Eestis.
Allan Kool
Kristiine linnaosas Vuti tn 36 ja 38 asuva maja lugu sai alguse nagu iga teine kinnisvara arendusprojekt. Osteti maa, koostati detailplaneering, projekteeriti hooned. Kõik see toimus ajal, kui elektrienergia oli odav ja energiasäästujutte veel ei räägitud või kui räägitigi, siis ei võtnud inimesed neid tõsiselt.
Meelis Linnamägi
Passiivset päikeseenergiat arvesse võtvaid maju on maailmas projekteeritud ja ehitatud tuhandeid aastaid. Seda tehti praktilisest vajadusest enne mehhaanilise kütte ja ventilatsiooni leiutamist ning see oskus on säilinud paljude maade traditsioonilises arhitektuuris.
Iidsed kultuurid arvestasid elumajade ehitamisel päikese liikumise suunda, hoone termilist massi ja ventilatsiooni. Esimestena kasutasid päikesearhitektuuri ja linnaplaneerimise arenenud meetodeid kreeklased ja hiinlased, kes orienteerisid oma majad valguse ja sooja saamiseks lõuna suunas.
Põlvasse Metsa 5a ehitatud elamu on esimene sertifitseeritud passiivmaja Eestis.
| * Elamu köetav pind 280,6 m2, kütteenergia netovajadus 14,6 kWh/m2 aastas. |
| * Kogu hoone energiavajadus (küte, ventilatsioon, majapidamiselekter, valgustus) aastas kokku 10360 kWh. Elektrienergia toodetakse kohapeal, katusel asuva 90 m2-suuruse päikesepaneelide välja abil arvestuslikult 10100 kWh aastas. Ajavahemikus 10.05 -25.10 on toodetud 8050 kWh. Seega on tegemist neto nullenergiamajaga. Suveperioodil müüakse ülejääv elekter võrku, talvine puudujääk ostetakse. |
| * Sooja vee ja kütte tootmiseks on lõunafassaadil vertikaalne 13,1 m2 pinnaga päikesekollektor madala talvise päikese püüdmiseks ja katusel 11,6 m2 suvise kõrge päikese jaoks. Soe vesi akumuleeritakse kahte paaki, kumbki 1000 liitrit. |
| * Talviseks kütteperioodiks novembrist veebruarini on lisaks kasutusel maasoojuspump (vertikaalsed puuraugud 80 m 2 tükki). |
2012. aasta sügisel valmis Tartus Hommiku tänaval kahe korteriga madalenergiamaja. Tänaseks on majas aasta jagu elatud ning tasutud arvete järgi otsustades võib ehitatuga rahule jääda. 287 m2 kütmiseks on 12 kuu jooksul kulunud 4 616 kWh energiat. Möödunud talve kõige külmema kuu küttearve 143,5 m2 suuruse korteri kohta oli 71,64 eurot. Kahe perekonna aastane energiatarve kokku on olnud 21 749 kWh energiat.
Otepää linnapildis püüab pilke järjekordne uuendatud korterelamu. KÜ Munamäe 18 elanikud otsustasid võtta naabritest eeskuju ja kasutada ära KredExi poolt pakutava toetuse maja rekonstrueerimiseks vundamendist katuseni.
Pühajärve puhkekodu kütab sellest sügisest alates uus biokütusel töötav katlamaja.
Annan teile ülevaate ühe kortermaja uuendamisest.
Aastal 2009 koostasin majale energiaauditi, mille käigus selgus, et maja energiatarve köetava pinna kohta oli tublisti üle 200 kWh aastas. Selgus veel, et maja esimese korruse põrand koosnes vaid kahest kihist laudadest, millele oli seestpoolt iga korteri omanik viimistluseks sobiva kihi peale ehitanud. Maja oli ehitatud nõukogude armee ohvitseridele ja ilmselt arvestusega, et väiksem plahvatus ei teeks majale midagi, sest välisseinad olid laotud kolmekihilisest tellisest ja ilma igasuguse soojustuseta nende vahel, sama lugu oli katusega – raudbetoonpaneelidele oli kalde andmiseks pandud vaid telliseprahti ja see seguga üle valatud ning seejärel ruberoidi ja pigiga kaetud. Tsemendiga ei olnud koonerdatud.
Loe edasi: Ühe kortermaja uuendamine
Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) peamiste tegevusalade hulka kuulub ka hoonete energiatõhusus. Praktiliselt tähendab see hoonete energiatarbe analüüsimist ja nõuannete jagamist selle kohta, kuidas muuta neid vähem energiat tarbivaiks. Selle juurde kuulub ka osalemine vastavasisulistes rahvusvahelistes projektides.
Loe edasi: RE-GREEN projekt ja TREAEhituses on täna kõneaineks nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota kas täielikult või enamiku energiast hoone vahetus läheduses taastuvatest ressurssidest.
Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?
