Artiklid

Reisikiri Rootsi targast haljastusest 

Kui arutleda Rootsi energiasäästlikkuse teemal ja seada sihiks õppereis, kangastub meile esmalt Rootsi teadlaste osa maailmakultuuris. Uppsala Ülikooli astronoom ja füüsik Anders Celsius (1701-1744) ei vaja tutvustamist. Igapäevased temperatuurinäidud ei ole arusaadavad ilma tähiseta °C. 

Teine oluline teadlane on Carl Linnaeus (1707-1778). Carl Linnaeus oli Uppsala Ülikooli meditsiiniprofessor, kuid rohkem tuntud on ta hoopis botaaniku ja zooloogina. Tänapäevane bioloogia põhinebki Carl Linnaeuse teoorial, tänu millele ta juba oma eluajal Euroopa tuntuimaks teadlaseks kuulutati. Carl Linnaeust tuntakse rohkem Carolus Linne´ ja Carl von Linne´ nimede all.

Loe edasi: Energiasäästlik mõtlemine Rootsis

Meelis Linnamägi

Energiasäästlikus hoones on:

• kompaktne arhitektuur ja optimeeritud ruumiplaneering,
• välispiirde väga hea soojapidavus – U<0,1 W/(m2K),
• välispiirde väga hea õhkupidavus – n50<0,6/h,
• kolmekordse klaaspaketi ja soojustatud raamiga aknad – Uw<0,8 W/(m2K),
• külmasillavabad konstruktsioonid,
• päikeseenergia passiivne kasutus (optimaalne klaaspindade suurus ja suund),
• väga kõrge soojatagastuse efektiivsusega (üle 85%) ventilatsioonisüsteem ning soovitatavalt maa-alune ventilatsiooniõhu  eelsoojendus/eeljahutussüsteem,
• LED- ja luminofoorlampidega valgustus, energiasäästlikud majapidamisseadmed,
• võimalusel kasutatud ökoloogilisi ehitusmaterjale.

Loe edasi: Kuidas ehitada energiasäästlikku hoonet?

Tallinnasse Sõpruse pst 157 ehitatakse omapärase arhitektuurse ja tehnilise lahendusega rohelist büroohoonet. Arendaja ja projekteerijate  eesmärk oli läheneda büroohoone ehitamisele uudse nurga alt, rakendades lahendusi, mida Eesti varasemalt rakendatud ei ole ja mis suurendavad energia, vee ja materjalide kasutamise tõhusust ning vähendavad hoone mõju keskkonnale. Tegemist on esimese liginullenergia büroohoonega Eestis.

Loe edasi: Rohelise büroohoone uuenduslikud lahendused

Allan Kool

Kristiine linnaosas Vuti tn 36 ja 38 asuva maja lugu sai alguse nagu iga teine kinnisvara arendusprojekt. Osteti maa, koostati detailplaneering, projekteeriti hooned. Kõik see toimus ajal, kui elektrienergia oli odav ja energiasäästujutte veel ei räägitud või kui räägitigi, siis ei võtnud inimesed neid tõsiselt.

Loe edasi: Korteri või maja ostja võtab energiasäästujuttu juba tõsiselt

Meelis Linnamägi

Passiivset päikeseenergiat arvesse võtvaid maju on maailmas projekteeritud ja ehitatud tuhandeid aastaid. Seda tehti praktilisest vajadusest enne mehhaanilise kütte ja ventilatsiooni leiutamist ning see oskus on säilinud paljude maade traditsioonilises arhitektuuris.

Iidsed kultuurid arvestasid elumajade ehitamisel päikese liikumise suunda, hoone termilist massi ja ventilatsiooni. Esimestena  kasutasid päikesearhitektuuri ja linnaplaneerimise arenenud meetodeid kreeklased ja hiinlased, kes orienteerisid oma majad valguse ja sooja saamiseks lõuna suunas.

Loe edasi: Energiasäästliku ehituse ajaloost

2012. aasta sügisel valmis Tartus Hommiku tänaval kahe korteriga madalenergiamaja. Tänaseks on majas aasta jagu elatud ning tasutud arvete järgi otsustades võib ehitatuga rahule jääda. 287 m2 kütmiseks on 12 kuu jooksul kulunud 4 616 kWh energiat. Möödunud talve kõige külmema kuu küttearve 143,5 m2 suuruse korteri kohta oli 71,64 eurot. Kahe perekonna aastane energiatarve kokku on olnud 21 749 kWh energiat.

Loe edasi: Madalenergiamaja Hommiku tänaval