Kodukaunistamisest Saksamaal

Kogu allolev materjal (vabatõlge tekstist ja pildid) on võetud internetist.

Kui Eestis ulatub kodukaunistamise liikumise ajalugu eelmise sajandi 30datesse aastatesse, siis Saksamaal tähistati 2011. aastal suurejooneliselt konkursi „Meie külal on tulevikku“ juubelit – möödus 50 aastat ajast, mil pandi alus Saksamaa suurimale kodanikeliikumisele. Alates 1961. aastast seisid mõlema Saksamaa kodanikud atraktiivse ja elujõulise küla- ja kogukonnaelu eest. Tulenevalt sõjajärgsete aastate olukorrast pidid mõlema riigiüle kahe aasta toimuvad konkursid aitama kaasa külaelu parendamisele.

Saksa Liitvabariigis kandis konkurss esialgselt nime „Meie küla peab kaunimaks muutuma“ ja Saksa Demokraatlikus „Meie linnad ja kogukonnad kaunimaks – lööge kaasa“.
Alates 1990datest on konkursi moto „Meie külal on tulevikku“ ja see on muutunud suurimaks kodanikuliikumiseks ühinenud Saksamaal. Niisiis edendab võistlus juba 50 a maaelanike kodanikualgatust.
Konkursi 50. sünnipäevaks andsid Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitse ministeerium ning Saksamaa Aiaehituseselts 1822 e.V välja juubelitrükise, mis teeb ülevaate võistluse vaheldusrikkast ajaloost aastatel 1961-2011.
Aastatega on see liikumine kujunenud maaelu arengu oluliseks edendajaks.
2011. aasta oli Euroopas vabatahtlike aasta. Saksamaal toimuv külade konkurss on suurejooneline näide sellest, milleks kodanikkond oma vabatahtliku tegevusega võimeline on. Üle 104 000 osalenud külaga üle terve Saksamaa viimase viie aastakümne jooksul on see üks suuremaid kodanikeliikumisi kogu Euroopas.

Konkurss on aidanud kaasa külade elujõulisemaks ja elamisväärsemaks muutmisele. Keskpunktis on nii majandus, tehniline taristu ja ehitus kui ka maastikukujundus ja sotsiaalne ning kultuuriline keskkond. Eesmärgiks on saada ideid külade kui parimate elu-, puhkuse- ja töökohtade kujundamiseks. On ju maaelu edendamiseks töökohtade, lastehoiu ja kultuurisündmuste ning vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavus sama tähtis kui ilusad külad ja atraktiivsed maastikud.

Saksamaaa aiandushuvilisi ühendava seltsi president Karl Zwermann on kirjutanud:„Konkursi juubeliaasta toob meile silme ette meie külade tuleviku. Seda suurepärast pärandit ka meie ajal edukalt edasi kanda on nii ülesanne kui väljakutse. Äratagem vaimustus ühiskondlikust kohustusest meie inimeste peades ja südametes, siis on meie külal hea tulevik.“

Külade konkurss kui osa maapiirkondade arengust.
Maapiirkondades seisavad ees erilised väljakutsed: jätkuvad struktuurimuutused põllu- ja maamajanduses üldiselt, demograafilised muutused ja muutuvad väärtushinnangud ühiskonnas mõjutavad järgnevatel aastatel külade arengut. Siit tuleneb nõudlus asustuse suunamise, taristu väljaehitamise ja sotsiaalse kindlustatuse järelening uute väärtuste ja töökohtade loomiseks regioonides. Sotsiaalne keskkond on muutunud: paljudes piirkondades väheb ja vananeb maaelanikkond, taludele omast mitme põlvkonna esindajatega perekondi leiab üha harvemini. Elanikkonna vananemine ja väljaränne on tuntav eriti äärealadel. Just nendes piirkondades vajatakse palju ideid ja uuenduslikke ettepanekuid. 

Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeeriumi poolt juba aastaid edukalt läbiviidav konkurss „Meie külal on tulevikku“ läheb uuele ringile. 2013. aastal leiab aset 24. konkurss, mis on paljudele Saksamaa küladele nii stiimuliks kui ka võimaluseks oma küla tulevikku ise kujundada. Sealjuures on motoks „Kaasa lüüa. Juures olla. Võita!“.

Konkursi organisatsioon.
Konkurssi viib läbi Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeerium koostöös teiste ministeeriumitega Saksamaa presidendi patronaaži all. Kaasatud on mitmed Saksamaal tegutsevad erialade liidud (sh maastikuarhitektide liit, mitmed maaettevõtjate, maanoorte, aednike, ehitajate, maanaiste, looduskaitsjate, käsitööliste, maastikuhooldajate, põllupidajate jt ühendused ning seltsid).
Ministeeriumi poolt moodustatud komisjon hindab konkursile esitatud külasid. Külade esitamine ja nõuded esitajatele on väga rangelt reglementeeritud. Oluline on teave selle kohta, kui palju on külal „mänguruumi“ planeerimiseks, kas on olemas küla eestseisus, kui palju on küla esindajaid kohalikus volikogus ja kuivõrd toetab küla tegevusi ning konkursil osalemist kohalik omavalitsus ja maavalitsus. Kindlasti peab külal olema arengukava ja info selle kohta, kui palju kaasatakse tegevustesse kohalikke elanikke, kuidas kaasatakse kolmas sektor ja kas protsessid on jätkusuutlikud, kuivõrd on arvestatud rahvastikuprognoosidega ja kogu laiema piirkonna arenguvõimalustega. Oluline küsimus on, kas tehakse koostööd naaberpiirkondadega ja nimetada tuleb juba läbiviidud tegevused.

Majanduliku arengu võimaluste hindamisel on oluliseks kriteeriumiks kohalike ettevõtjate osalemine või toetus (ka sponsorlus) küla arendamisel. Mida on tehtud uute töökohtade ja õpivõimaluste loomiseks, ühistranspordi ja telekommunikatsiooni teenuste parandamiseks, säästvate energialahenduste kasutuselevõtuks, kuidas esitleb küla end internetis jms. Lisaks paljud kultuuri- ja sotsiaalsed aspektid: kuidas on kaasatud noored, mida on tehtud noorte sidumiseks külaga, mida on tehtud sotsiaalse taristu parendamiseks jne.

Lisaks eelnevale on väga oluline, mida on külas tehtud ehitustraditsioonide ja küla väärtusliku miljöö hoidmiseks, kuivõrd on hoonete renoveerimisel arvestatud energisäästu aspekti, kas uusehitised on paigutatud tundlikult olemasolevat keskkonda arvestades ja ka seda, kuivõrd heas korras on avalikus kasutuses olevad hooned ja alad (näit koolid, mängu- ja tervisespordirajatised, külaplatsid, kaevud, mälestusmärgid, haljasalad) ning kas tänavaruum koos haljastuse väikevormide, piirete, sillutise, siltide ja värvilahendusega on külale iseloomuliku lahendusega. Oluline on ülevaade sellest, kes ja kui palju küla hooldamiseks on teinud. Eraldi on välja toodud rohealade kujundus ja arendamine.

Mis on aluseks avalikus kasutuses olevate rohealde ja eraaedade kujundamisel. Kas lahendused on kooskõlas küla üldilmega, mille alusel valitakse taimmaterjali mitte ainult küla keskuse avalikus ruumis, vaid ka näiteks surnuaedades kalmude kujundamisel. Kas kasutatud lahendused on keskkonda säästvad ja kuidas suhtutakse külas pärandkultuuri ja looduskaitse all olevatesse objektidesse. Oluliseks peetakse ka avalikust ruumist nähtavate ilu- ja tarbeaedade kujundust, otstarbekust ja hooldatust ning mida on tehtud, et see mulje oleks parem ning sobiks ansamblisse. 
Lisaks väga paljudele kriteeriumitele, mis puudutavad küla kompaktset ala, pööratakse suurt rõhku ka küla ümbritsevale maastikupildile. Oluline on, kas uusehituste mastaapsobib maastikuga ka kaugvaates, kas põllumajanduslikud või muud ettevõtted küla ümbruses on näiteks kõrghaljastuse rajamise teel seotud paremini maastikku ja mida tehakse olemasoleva olukorra parandamiseks. Mida tehakse nii kultuuriliselt kui looduslikult väärtuslike maastikuelementide hoidmiseks ja kuidas kaasatakse sellesse tegevusse noored. Lisaks eelloetletud ja veel mitemetele siin loetlemata kriteeriumitele peetakse oluliseks ka küla sobivust naaberpiirkondadega.

Vaatamata väga suuremahulisele ja laiahaardelisele tööle, mis peab eelnema küla osalemisele konkursil, on konkursist huvitatute arv aasta-aastalt järjekindlalt kasvanud. Kui 1961. aastal osales konkursil 1970 küla, siis suurim osalejate arv saavutati 1998. aastal 5558 osalejaga. Kokku on kuni 2010. aastani konkursil osalenud 104781 küla, millest on kuldmedaliga autasustatud 276, hõbemedaliga 283 ja pronksmedaliga 167 küla.

• 

• 

Eriaegade konkursside tunnusmärgid.

Ülalolev tekst on vabatõlge internetis olevast konkursi juubelitrükisest „Unser Dorf hat Zukunft“ 50 Jahre Dorfwettbewerb 1961-2011“, samast on pärit ka lisatud fotod (fotode autorite nimed on toodud allpool):
Herausgeber
Bundesministerium für Ernährung,
Landwirtschaft und Verbraucherschutz (BMELV)
in Zusammenarbeit mit
Deutsche Gartenbau-Gesellschaft 1822 e.V.
Redaktion
Dr. Lutz Wetzlar,
unter Mitarbeit von: Erwin Beyer, Sören Bronsert, Monique Kluge und Helmut Wagner
Text
Alle Texte sind mit den Namen der Autoren gekennzeichnet
Gestaltung
design_idee_erfurt
Druck
BMELV
Stand
September 2011
Foto/Bildnachweis
Alle Fotorechte liegen beim Verfasser der jeweiligen Beiträge, soweit nicht anders vermerkt:
Dr. Lutz Wetzlar, Slg. Wedekin, Archiv der DGG, Freilichtmuseum Neuhausen ob Eck/Kreisarchiv Tuttlingen,
Freilichtmuseum Beuren, Museum des Landkreises Esslingen für ländliche Kultur, Heimatverein
Verlar, MELVL NDS, Ortschaftsverwaltung Hollerbach, Andreas Schölch, Lieberhausen, SLULG, Hardy
Gertz, Rieth, Dr. Christian Linke, Schmöger, Thierhaupten, Christina Schulze-Bisping, Sören Bronsert,
Bleichstetten, Werner Oeldorf, KernPlan, Gersbach, Latrop, Christian Schwier/Fotolia.com, Ritzinger,
Banzkow, Brokeloh, BMELV/Walkscreen, Innovationszentrum Sternenfels, Ortsmitte Diefenbach 1977,
Tiefengruben, Europäische ARGE, Hartmann-Seeber/Actionfilm.

Diese und weitere Publikationen des BMELV können Sie kostenlos bestellen:
Internet: www.bmelv.de Y Service Y Publikationen
E-Mail: publikationen@bundesregierung.de
Fax: 01805-77 80 94 (Festpreis 14 Ct/Min, abweichende Preise a.d. Mobilfunknetzen möglich)
Tel.: 01805-77 80 90 (Festpreis 14 Ct/Min, abweichende Preise a.d. Mobilfunknetzen möglich)
Schriftlich: Publikationsversand der Bundesregierung
Postfach 48 10 09 | 18132 Rostock

---

Konkurss 2013

Väljavõtted Saksamaal 2013. aastal väljakuulutatud konkursi eesmärkidest ja sisust.

1. Milleks selline konkurss?
Toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministeeriumi poolt väljakuulutatud konkurss „Meie külal on tulevikku“ peaks külades elavaid inimesi motiveerima ise oma tulevikku määrama ja osalema aktiivselt elukvaliteedi parandamisel maapiirkondades. Oluline on kestvate tulevikuplaanide tegemine ja nende realiseerimine arvestades ökoloogilisi, sotsiaalseid ja ka isiklikke majanduslikke aspekte ning kultuuritraditsioone. Edukad on külad, mille elanikud võtavad kohustused endi kanda. Konkurss peaks toetama arusaamist, et väga palju sõltub külakogukonna algatustest ja koostööst. Erilise tunnustuse pälvivad külakogukondade mitmekülgsed algatused järgnevates valdkondades:
Külade identiteedi tugevdamine
Loodus ja ümbritsev keskkond – hooldamine ja hoid.

2. Osalemistingimused – kes võivad osaleda?
Osaleda võivad valdavalt maalise isaloomu ja kuni 3000 elanikuga kohalikud omavalitsused või nende kindlalt piiritletud osad. Osaleda ei või need, kes 2010. aasta konkursil kuldpaketi võitsid. Üleriiklikule konkursile liidumaade poolt esitatavate kandidaatide arv sõltub liidumaa sisesel konkursil osalenud külade arvust ja see võib olla 1-8. Näiteks kuni 100 osalejat liidumaa konkursil annab võimaluse saata üleriigilisele konkursile ühe kandidaadi ja 1101-1300 osalejat 8 kandidaati. Sealjuures lisandub iga täiendava 200 osalise eest üks koht üleriigilisel konkursil. Üleriigilisel konkursil osalemise eelduseks on muidugi eelnev edukas esinemine liidumaa konkursil.
Tähtaeg 
Osalemissoovist tuli teatada hiljemalt 31.12.2012.a.

3. Hindamiskriteeriumid –mida nõutakse?
Külade saavutusi hinnatakse lähtuvalt nende igaühe lähtepositsioonist ja võimalustest. Selge peab olema,millised sihid oma küla arengus on elanikud seadnud ja mida on tehtud nende eesmärkide saavutamiseks. Eriti tähtsad on viimaste aastate tegevused ja saavutused. 
Juhtlause: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime?
Iga küla areng piirkonnas on mõjutatud uutest väljakutsetest ja majandusliku olukorra raamidest. Sellest lähtuvalt peavad elanike ja kohaliku omavalitsuse koostöös kavandatud küla tuleviku strateegiad, ideed ja plaanid aitama kaasa küla eripära ja maastikulise iseloomu säilitamisele, majandusliku potentsiaali maksimaalsele ärakasutamisele ja elukvaliteedi jätkusuutlikule parendamisele arvestades liidumaa arengustrateegiaid. Eriti oluline on regiooni külde ja erinevate planeerimistasandite omavaheline koostöö
Majanduslik areng ja algatused: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime?
Siin arvestatakse eriti neid elanike, kodanikeühenduste, kohalike ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse ühiseid algatusi, millega toetatakse kohalikku ettevõtlust ja säästlikke energialahendusi.
Sotsiaalsed ja kultuurilised algatused: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime?
Kohalike elanike aktiivne osalemine küla arendamisel tugevdab sotsiaalset ja kultuurilist koostoimet, parandab elukvaliteeti kõikidele vanuserühmadele ning elanike gruppidele külas.
Ehitus ja areng: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime? 
Ehitus, erinevad arendustegevused ja säästlik ruumi planeerimine on eluliselt olulised elemendid tulevikku orienteeritud küla arengus. Küla elukvaliteet ja omapära sõltub suures osas ehituspärandi säilimisest, hooldatusest ja edasiarendamisest. Sealjuures on oluline eelistada küla sisemist arendamist, uute hoonete sobitamist ajaloolise maastikupildiga ja uusi ehitusalasid koos naaberomavalitsustega planeerida. Arvestades piirkonnale tervikuna ja külale iseloomulikke ehitusmahte ja materjale tuleks traditsioonilised ja uued elemendid omavahel mõistlikult sobitada. Eravalduste ja avaliku ruumi kujundusel on oluline mõju küla maastikupildile ka tulevikus.Asustuse suunamisel ja säästval arendamisel on oluline keskkonnasõbralike materjalide ja tehnikate ning olemasoleva pinna säästlik kasutamine.
Kunagiste põllumajanduslikus kasutuses olnud hoonete uuskasutus aitab kaasa ressursside säästvale kasutamisele ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule. 
Rohealad ja nende arendamine: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime?
Külade rohealad ja aiakultuur mõjutavad oluliselt külade maastikupilti ja elukvaliteeti. Oluline aspekt on looduslähedus. Seejuures peavad säilima piirkonnale omase taime- ja loomakooslused. 
Küla ümbritsevas maastikupildis: Mida me oleme saavutanud – Mida me soovime?Vaheldusrikka kultuurmaastiku kujundamine arvestades keskkonnasõbralikku maakasutust toetab ka kodumajapidamiste loodussõbralikku arengut.Oluline on küla sidumine ümbritseva kultuurmaastikuga ja küla servaaladega ning üksikute iseloomulike maastikuelementide hoidmine, hooldamine ja arendamine. Looduslähedaste maastikuelementide (hekid, põllusiilud, tiigid, märgalad) paljusus kindlustab eluruumi taimedele ja loomadele ning tuleb kasuks külale.
Kokkuvõtteks.
Hinnatakse eelnimetatud kuut valdkonda arvestades küla lähtepositsiooni ja nende mõju küla arengule ning terviklahendust. Igas valdkonnas hinnatakse esmajoones kohalike elanike panust oma küla arendamisel.

4. Konkursi läbiviimine.
Riigi presidendi patronaaži all oleva konkursi kuulutas välja ja viib läbi Saksamaa Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeerium. Konkursi läbiviimisse on kaasatud veel mitmed ministeeriumid, kelle haldusalas on liikluse, ehituse, linnaplaneerimise, keskkonna, looduskaitse, julgeoleku jt valdkonnad ning suur hulk riiklikke ameteid, erialaühendusi ja organisatsioone (sh Bund Deutscher Landschaftsarchitekten e.V., Bund Heimat und Umwelt in Deutschland, Bund der Deutschen Landjugend e.V., Bundesverband Garten-, Landschafts- und Sportplatzbau e.V., Deutsche Gartenbau-Gesellschaft 1822 e.V., Deutscher Bauernverband e.V., Deutscher LandFrauenverband e.V., Deutscher Landkreistag, Deutscher Naturschutzring e.V., Deutscher Städte- und Gemeindebund, Deutscher Verband für Landschaftspflege e.V., Verband der Gartenbauvereine in Deutschland e.V., Zentralverband des Deutschen Handwerks e.V., Zentralverband Gartenbau e.V.).
Saksamaa Toidu-, Põllumajandus- ja Tarbijakaitseministeeriumi poolt määratud komisjon hindab külade saavutusi ja teeb otsuse, mis on lõplik ega kuulu vaidlustamisele.

5. Autasud.
Riiklikul konkursil osalenud kohalikele omavalitsustele antakse kuld-, hõbe ja pronksmedalid ning vastavad tunnistused. 
Lisa: Suunavad küsimused
0. Esitlus

• Lühiülevaade osalejast ja tegevustest:
  • Kelle initsiatiivil osaletakse konkursil?
  • Kes mida teeb?
• Kui suur on küla „mänguruum“:
  • Mis seisus on küla?
  • Kui palju on külal planeerimist võimaldavaid alasid?
  • Kas külal on oma elanike esindus?
  • Mitu esindajat on külal kohalikus omavalitsuses?
  • Kuidas toetab konkursil küla kohalik omavalitsus ja maakond?

1. Juhtpilt ja arenguplaanid

• Kas külal on arengukava või konkreetsed eesmärgid küla arendamiseks? Kui ja, siis
  • kuidas kaasatakse kohalikud elanikud?
  • kuidas kaasatakse kodanikeühendusedja ettevõtjad?
  • kas protsess on lõpetatud või jätkuv?
• Kas kavandatu on jätkusuutlik?
  • Kas on analüüsitud tugevusi ja nõrkusi?
  • Kas arvestatakse rahvastikuprognoosi?
  • Kuidas arvestatakse kogu piirkonna arengut?
  • Milline on koostöö regiooni teiste piirkondadega?
  • Kas on püütud jaotada ülesandeid ja teha koostööd ümbruse teiste kohtadega?
  • Kas on koopereerutud?
  • Kuidas kasutatakse looduslikke ressursse?
• Kuidas kavandatu edeneb?
  • Millise panuse on andnud kohalikud elanikud, ühendused, omavalitsused ja ettevõtjad?
  • Millised ettevõtmised on juba realiseeritud?

2. Majanduslik areng ja algatused

• Milliseid meetmeid on rakendatud kohalike ettevõtete toetamiseks või uute loomiseks? Kuivõrd kooskõlastatakse oma tegevusi naaberpiirkondadega?
• Mida on tehtud töökohtade hoidmiseks ja uute loomiseks, õppimisvõimaluste ja uute sissetulekuvõimaluste loomiseks?
• Mida on tehtud liikluse ja ühistranspordi olukorra parendamiseks?
• Mida on tehtud telekommunikatsioonitaristu (sh kiire interneti ühenduse) parendamiseks?
• Mida on tehtud puhkamise ja turismi valdkonnas (matkaradade võrgustik, broneerimisvõimalused jms)?
• Mida on tehtud esmatarbekaupade poodide, söögikohtade jms säilitamiseks?
• Kuidas toetavad ettevõtjad küla arengut (näit sponsorlus, ühistegevus)?
• Mida on tehtud jätkusuutliku energiavarustuse arendamiseks (päikesekollektorid jms)?
• Mida on tehtud sissetulekute suurendamiseks?
• Kuidas esitleb küla end internetis?

3. Sotsiaal-kultuurilised ettevõtmised

• Mida on tehtud erinevate põlvkondade heaks, millised vanuse-, soospetsiifilised ettevõtmised on läbi viidud? Kuidas aitavad need kaasa demograafilise situatsiooni parendamisele?
• Kuidas aitavad küla arengule kaasa seltsid, noorteühendused jt?
• Mida tehakse, et noori küla tegevustesse kaasata ja kodukohaga siduda?
• Mida on tehtud lastehoiu parendamiseks?
• Mida on tehtud peresõbraliku keskkonna loomiseks?
• Kas tehakse koostööd naabruses asuvate lasteaedade, koolide ja päevahoiu asutustega?
• Millist koostööd tehakse naaberpiirkondadega sotsiaalse heaolu taristu tagamiseks?
• Kuidas integreeritakse uued ja teistest kultuuriruumidest pärit elanikud?
• Mida tehakse küla ajaloo teadvustamisel ja traditsioonide hoidmisel?
• Kuidas väärtustatakse ühiskondlikku tööd?

4. Ehitus ja areng

• Mida tehakse, et külale iseloomulikud elemendid ja pilt oleks kooskõlas uuendustega?
• Mida tehakse, et uued elu- ja ettevõtlusalad sulanduksid orgaaniliselt küla maastikupilti?
• Mida tehakse, et hoonete uuendamisel arvestataks energiasäästu põhimõtteid?
• Mida tehakse, et kasutusest väljas olevad ehitised saaksid uue elu või lammutatakse?
• Mida tehakse, et säästvate energialahenduste rakendamisel sobituksid need küla maastikupilti?
• Mida tehakse külapildis oluliste ajalooliste ehitiste hoidmiseks, hooldamiseks ja arendamiseks?
  • Kas ehitusmälestised on asjatundlikult renoveeritud?
  • Kas uusehitised sobivad ansamblisse?
  • Kas renoveerimisel, saneerimisel kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonnasõbralikke materjale?
  • Kas on olemas ehitusplaanid?
• Millises seisus on ühiskasutuses olevad hooned ja alad (koolid, mängu- ja spordiväljakud, külaplatsid, kaevud, mälestusmärgid jms)? Kes teeb ja mida olukorra parendamiseks?
• Kuidas hoitakse olemasolevaid alasid?
  • Kas asustuse arendamisel kasutatakse maad säästlikult ja lähtutakse vastavatest planeeringutest?
  • Kas ehitusplaanide tegemisel ja tänavate ning väljakute kujundamisel on aluseks funktsionaalselt läbimõeldud ja külla sobiva materjalivalikuga lahendused?
  • Milline on küla sisemise tihendamise ja küla uute ehitusaladega laiendamise suhe?
  • Kas tänavaruum on lahendatud külale sobivalt? Kas haljastuseks taimede valikul, piirete ja tänavasillutise jms valikul on värvid, materjal ja vorm teadlikult valitud?

5. Rohealad ja nende arendamine

• Millistest põhimõtetest lähtutakse eraaedade ja avaliku ruumi haljastuse kujundamisel?
  • Kas avaliku ruumi kujundus (sh küla plats, tiik) on kooskõlas küla iseloomuga?
  • Milliste kriteeriumite alusel valitakse taimed külaplatsi, tänavaruumi ja kalmistu haljastamiseks?
  • Kas kujundusel lähtutakse keskkonnatingimustest?
  • Kas rohealade olulised elemendid on hooldatud (näit mälestusmärgid, kalmistud jms)?
  • Kas lahendused meeldivad elanikele?
• Kuidas suhtutakse looduslähedasse ökoloogilisse eluruumi või kultuurmaastiku ajaloolistesse elementidesse?
  • Kuidas arvestatakse keskkonna ja selle elementide eripäradega?
  • Kuidas seotakse need küla rohealadega?
  • Mida tehakse haruldaste looma- ja taimeliikide säilimiseks?
  • Kuidas hooldatakse ja majandatakse ökoloogiliselt või kultuuriajalooliselt väärtuslikke alasid (veealad, kuivenduselemendid, hekid jms)?
• Kuidas kujundatakse, kasutatakse ja hooldatakse avalikust ruumist nähtavaid eravalduses olevaid ilu- ja tarbeaedu ning kooliaedu?
  • Mida tehakse nende mulje parendamiseks?
  • Kas need sobivad külapilti, ansamblisse?
  • Kas nõutakse koduaeda sobivaid liike?

6. Küla maastikupildis

• Kuidas sulandub küla maastikupilti?
  • Kas uusehitised sobivad värvi- ja materjalivalikult ning oma mastaabilt maastikku?
  • Kuivõrd harmooniliselt sulanduvad ehitusalad ümbritsevasse maastikku (kas nende haljastamisel on kasutatud kohale iseloomulikke liike)?
  • Kas külast väljaspool asuvad tootmishooned on haljastuse abil seotud ümbritseva maastikuga
  • Mida tehakse olukorra parendamiseks?
• Kuidas rajatakse külaäärsed teed? Kuidas kaitstakse seejuures kultuurmaastiku elemente?
• Milliseid meetmeid kasutatakse liigirikkuse ja biotoopide kaitseks?
  • Kas looduskaitsemeetmeid rakendatakse kooskõlas maastiku ja rohealade planeeringutega?
  • Kas parandatakse loomariigi (öökullid, laululinnud, mesilased, liblikad jt) elu elupaikade teadliku hoidmise või uute rajamisega (hekid, üksikud puud, koopad, truubid jms)?
  • Kas märgalad, tiigid ja nende kaldaalad kujundatakse looduslähedastena?
  • Kas eelnimetatud on kaasatud näiteks loodusturimi jms?
  • Kuidas kaastakse teema tegevustesse noored?
• Kuidas sobib küla naaberkommuuniga?

© Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz.

Vahendanud
Marika Saks