Rubriik: Energia

Tuleviku kaunis kodu on säästlik, ilus, mugav ning meie laiuskraadile sobiva välisruumiga!

Selliste sõnadega lõppes 8.09.2012 kirjutatud pöördumine Eesti kodukaunistajate poole. Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) alustas liikumist „Säästlik on ilus“. 

EKKÜ seadis oma tegevusele kaks eesmärki. Esiteks anda välja elanikkonda harivaid artikleid energia kokkuhoiust ning teiseks teha kindlaks, kuidas meie riigis tegelikult energiat säästetakse. Esimene eesmärk on suures osas täidetud nii avaldatud artiklite hulga kui ka foorumist osavõtjate poolest. Tulemused EKKÜ kodulehel räägivad ise enda eest. Teise eesmärgi saavutamiseks ja maakondade-sisese konkursi korraldamiseks kaasas EKKÜ maavanemad ja maavalitsused. Siinjuures on hea märkida, et maavanemate toetus üritusele oli märkimisväärne. Üle 20 üleriigilisele konkursile laekunud nominendi kõigist maakondadest on hea tulemus.

Mis on energiaring

Põhilisteks väliseluruumi mikrokliima kujundajateks on päike, tuul, aastaringsed õhutemperatuurid, müra ning tolm; nende mõju on üldiselt teada. Vähem on analüüsitud väliseluruumi mõju siseruumidele: valgustatusele, temperetuuri kõikumistele ning energiatarbele. Väliseluruum ise võib paikneda kas peremaja, korrusmaja, munitsipaalettevõtte vm ümbruses, aga samahästi võib väliseluruumina vaadelda ka üldkasutatavaid haljasalasid ning parke.

Hea lugeja, meie ümber on väga palju erinevaid energiaallikaid. Osa neist on taastuvad, osa aga mitte.

Vaatamata sellele, et sellealase teemaga tegelevad nii uurimus- kui teadusasutused on teemat käsitletud juba aastaid tagasi ka meie koolides.

(kohandatud ajakirjas Õu ilmunud samanimelisest artiklist)

Mu eesmärk on säilitada looduslikku keskkonda nii palju kui võimalik. Muruplatsi lähedale jätan alles aasa, kus kasvavad põllulilled ega muuda metsa pargiks. Ma jätan surnud puud või tormimurru või murdunud oksad metsa maha niimoodi, nagu need seal on, et nii rähnid, oravad kui ka rebased tunneksid end hästi. Külast jääb mulje, et inimene elab seal kooskõlas loodusega. Murust ei leia sa ühtki jaaniussi, aga kui pimedus laskub Amatciemsi kohale, siis märkad sa rohu sees säramas sadu väikesi „silmi”. Suvel kostab tiikidest minu kiituseks konnakoor, sest konnad elavad ainult väga puhtas, saastamata keskkonnas.
Siin valitseb loodus. Mitte inimene.

Tõlgitud tsitaat Amatciemsi tutvustavalt kodulehellt.

Bioenergiajaam Neuhofis

Kui piima kokkuostuhinnad 2005. aastal langesid, siis asusid Saksamaa, Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa taluperemehed, nagu ka ühe Neuhofi 500-pealise piimakarjatalu omanik, kelle maal bioenergiajaam nüüd asub, otsima majandamiseks uusi väljundeid. Nii jõudsid nad elektri- ja soojusenergia tootmiseni taastuvallikatest. Leiti investorid, kellega koos rajati algselt ainult 100-KW võimsusega elektrijaam, kus energia tootmiseks kasutati läga ja sõnnikut. Kasutusvõimalusi püüti leida ka elektritootmisel tekkivale soojusenergiale.

Meie foorumist on ilmnenud, et paljudel inimestel on mõnes mõttes minnalaskmismeeleolu, nad ei taju veel, et energiakulude kokkuhoidmine on nende võimuses. Tõsi, selleks, et edaspidi kokku hoida, tuleb enne leppida ühekordse suurema väljaminekuga. Küsimus on selles, kuidas veenda inimesi selle ühekordse väljamineku vältimatuses? Kuidas muuta inimeste mõtteviisi tõhusama energiakasutuse suunas?

Tuule mõju ei saa alahinnata, räägime siis mikrokliimast või energiakulust. Seepärast on vaja tuulega tegeleda juba planeeringu koostamisest alates.

Tuule negatiivne mõju

Üle viiekümne aasta Eesti Kunstiakadeemias (algselt riigi kunsttööstuskoolis, hiljem Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis) tulevastele kunstnikele ja arhitektidele esteetikakursust lugenud Leo Soonpää seletas oma definitsioonid alati lahti hästi lihtsate ja tavaeluliste näidete abil. Ta põhjendas seda sellega, et siis  jäävad need mõisted üliõpilastele hästi meelde.  Utilitaarsest ja esteetilisest suhtumisviisist  rääkides oli näide järgmine: talumees läheb hommikul uksest välja ja näeb – õues kasvab kask. Kui mees mõtleb, et sellest saaks häid halupuid, rehapulki jms, siis on see utilitaarne suhtumisviis, aga kui, et näe –  ilus puu teine, on tegu esteetilise suhtumisviisiga.

Tartu vallavanem Aivar Soop on otsinud oma valla energiakulu vähendamise võimalusi vast juba viimased viisteist aastat või isegi kauem, sest Tartu vallavanemana on ta töötanud peaaegu kakskümmend aastat.