Artiklid

Ühe kortermaja uuendamine

Annan teile ülevaate ühe kortermaja uuendamisest.

Aastal 2009 koostasin majale energiaauditi, mille käigus selgus, et maja energiatarve köetava pinna kohta oli tublisti üle 200 kWh aastas. Selgus veel, et maja esimese korruse põrand koosnes vaid kahest kihist laudadest, millele oli seestpoolt iga korteri omanik viimistluseks sobiva kihi peale ehitanud. Maja oli ehitatud nõukogude armee ohvitseridele ja ilmselt arvestusega, et väiksem plahvatus ei teeks majale midagi, sest välisseinad olid laotud kolmekihilisest tellisest ja ilma igasuguse soojustuseta nende vahel, sama lugu oli katusega – raudbetoonpaneelidele oli kalde andmiseks pandud vaid telliseprahti ja see seguga üle valatud ning seejärel ruberoidi ja pigiga kaetud. Tsemendiga ei olnud koonerdatud.

Loe edasi: Ühe kortermaja uuendamine

RE-GREEN projekt ja TREA

Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) peamiste tegevusalade hulka kuulub ka hoonete energiatõhusus. Praktiliselt tähendab see hoonete energiatarbe analüüsimist ja nõuannete jagamist selle kohta, kuidas muuta neid vähem energiat tarbivaiks. Selle  juurde kuulub ka osalemine vastavasisulistes rahvusvahelistes projektides.

Loe edasi: RE-GREEN projekt ja TREA

Väikese energiakuluga maja vähemtuntud küljed

Ehituses on täna kõneaineks nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota kas täielikult või enamiku energiast hoone vahetus läheduses taastuvatest ressurssidest.
Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?

Loe edasi: Väikese energiakuluga maja vähemtuntud küljed

Soojatagastusega ventilatsiooni tasuvusest

Seda, et inimestele mõeldud hoonetesse tuleb muude tehnosüsteemide kõrval ette näha ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt põhjendada. Loomulikult oli ventilatsioon ka suurpaneelelamutes ja teistes massehitustes olemas. Enamikes majades see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi hakatud ventilatsiooniavasid sulgema, et saada vähema raha eest kõrgemat sisetemperatuuri ehk soojemat tuba, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu.

Loe edasi: Soojatagastusega ventilatsiooni tasuvusest

Päikesekollektorite kasutamise kogemus Suurbritannias

Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.

Loe edasi: Päikesekollektorite kasutamise kogemus Suurbritannias

Mida rohkem investeerida, seda kauem kestab

Säästlik on ilus

Kortermajade kategoorias sai tänavu presidendiauhinna maja Haapsalus Metsa 71. Usun, et haapsallasi see ei üllata, sest see 1972. aastal valminud 18 korteriga maja on juba aastaid mõjunud hoolitsetumalt kui mõni teine. Erinevalt teistest sama tänava majadest, mis on tänavaga samal tasapinnal, on see ehitatud justkui künka otsa, tänavast palju kõrgemale. Ja seda künkaserva kaunistab kiviktaimla, mis sundis möödujat iga kord mõtlema, et selle maja elanikud tõesti hoolivad oma kodust.

Loe edasi: Mida rohkem investeerida, seda kauem kestab

Räägime energiast

Kui räägime energiast, siis millest me räägime?

Kui hakatakse rääkima energiasäästust hoonetes, siis kõigepealt tuleb selgitada, millisest energiast üldse räägitakse. Oma töös, millest suure osa moodustab konsulteerimine ja nõustamine energia tarbimise alal, olen pannud tähele, et lootusetult segamini on aetud kilovatid- megavatid – kW, MW – ja kilovatt-tunnid-megavatt-tunnid – kWh, MWh. Lisaks sellele on päris tavaline kui energia, eriti soojusenergia tarbimist iseloomustatakse eurodes. See viimane ei sisalda kahjuks kuigi palju kasulikku informatsiooni – puudu  jääb teadmisest, mitme inimese või ruutmeetri peale see raha kulub, kui palju maksab konkreetses kohas soojusenergia megavatt-tund ja millises seisukorras on hoone, kus see raha soojuse ostmiseks kulub.

Loe edasi: Räägime energiast

Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna alguses

Tänapäeval, kui energiakandjad üha kallinevad, on ka Eestimaa arengu võtmeküsimuseks saanud energia kokkuhoid.

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud  erinevatest alternatiivenergia tootmisviisidest kuni selleni, kuidas ehitada passiiv- ja null-energiahooneid. Messidel ja näitustel tutvustatakase uudseid ja tänapäevaseid lahendusi küll energia säästmiseks, küll energia tootmiseks. Müügimeeste veenmisoskus ja erinevad projektikampaaniad võivad meis segadust tekitada ja kallutada tegema otsuseid, mis säästu seisukohalt ei ole just kõige arukamad.

Loe edasi: Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna alguses

Kuidas muuta eluase kvaliteetseks, energiatõhusaks ja kestlikuks? Võimalused ja karid sellel teel.

Tuleme nõukogude ajast – just siis ehitati valdav enamik täna renoveerimist vajavaid korterelamuid ja ebaefektiivselt toimivaid keskküttesüsteeme. Kuna planeeringud nägid ette linnade ja väiksemategi asulate elurajoonide olulist laiendamist, siis ehitati ajastukohase ehituskvaliteediga kortermaju Eestis hoogsalt juurde 1980. aastate lõpuni. Kaugküttetorustikud ja katlamajad rajati edasist tarbimise kasvu arvestades suure varuga.

Loe edasi: Kuidas muuta eluase kvaliteetseks, energiatõhusaks ja kestlikuks? Võimalused ja karid sellel teel.