Ehituses on täna kõneaineks nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota kas täielikult või enamiku energiast hoone vahetus läheduses taastuvatest ressurssidest.
Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?
Aasta: 2013
Soojatagastusega ventilatsiooni tasuvusest
Seda, et inimestele mõeldud hoonetesse tuleb muude tehnosüsteemide kõrval ette näha ka ventilatsioon, ei ole vaja pikalt põhjendada. Loomulikult oli ventilatsioon ka suurpaneelelamutes ja teistes massehitustes olemas. Enamikes majades see kindlasti ka töötas. Ajad on kahjuks muutunud ja koos sellega ka soojusenergia hind. Nii ongi hakatud ventilatsiooniavasid sulgema, et saada vähema raha eest kõrgemat sisetemperatuuri ehk soojemat tuba, ventilatsioonikanalid on mitmesugustel põhjustel ummistunud ja oma märgatava osa õhuvahetuse vähenemisele on andnud ka lagunenud akende vahetamine uute vastu.
Loe edasi: Soojatagastusega ventilatsiooni tasuvusestPäikesekollektorite kasutamise kogemus Suurbritannias
Iga uue asja kasutusele võtmisega läheb aega kuni asi kõigile piisavalt selgeks saab. Seejuures on kaval õppida teiste ja mitte enda vigadest.
Arvestades, et päikeseenergia kasutamine mitmel viisil muutub aina laialdasemaks, siis annan siin ülevaat 2010-2011. aastatel Suurbritannias ja Iirimaal läbi viidud uurimusest päikesekollektorite kasutamisest sooja vee tootmiseks üksikelamutes.
Mida rohkem investeerida, seda kauem kestab
Säästlik on ilus
Kortermajade kategoorias sai tänavu presidendiauhinna maja Haapsalus Metsa 71. Usun, et haapsallasi see ei üllata, sest see 1972. aastal valminud 18 korteriga maja on juba aastaid mõjunud hoolitsetumalt kui mõni teine. Erinevalt teistest sama tänava majadest, mis on tänavaga samal tasapinnal, on see ehitatud justkui künka otsa, tänavast palju kõrgemale. Ja seda künkaserva kaunistab kiviktaimla, mis sundis möödujat iga kord mõtlema, et selle maja elanikud tõesti hoolivad oma kodust.
Räägime energiast
Kui räägime energiast, siis millest me räägime?
Kui hakatakse rääkima energiasäästust hoonetes, siis kõigepealt tuleb selgitada, millisest energiast üldse räägitakse. Oma töös, millest suure osa moodustab konsulteerimine ja nõustamine energia tarbimise alal, olen pannud tähele, et lootusetult segamini on aetud kilovatid- megavatid – kW, MW – ja kilovatt-tunnid-megavatt-tunnid – kWh, MWh. Lisaks sellele on päris tavaline kui energia, eriti soojusenergia tarbimist iseloomustatakse eurodes. See viimane ei sisalda kahjuks kuigi palju kasulikku informatsiooni – puudu jääb teadmisest, mitme inimese või ruutmeetri peale see raha kulub, kui palju maksab konkreetses kohas soojusenergia megavatt-tund ja millises seisukorras on hoone, kus see raha soojuse ostmiseks kulub.
Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna alguses
Tänapäeval, kui energiakandjad üha kallinevad, on ka Eestimaa arengu võtmeküsimuseks saanud energia kokkuhoid.
Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud erinevatest alternatiivenergia tootmisviisidest kuni selleni, kuidas ehitada passiiv- ja null-energiahooneid. Messidel ja näitustel tutvustatakase uudseid ja tänapäevaseid lahendusi küll energia säästmiseks, küll energia tootmiseks. Müügimeeste veenmisoskus ja erinevad projektikampaaniad võivad meis segadust tekitada ja kallutada tegema otsuseid, mis säästu seisukohalt ei ole just kõige arukamad.
Loe edasi: Abiks inimesele, kes seisab säästuteekonna algusesKuidas muuta eluase kvaliteetseks, energiatõhusaks ja kestlikuks? Võimalused ja karid sellel teel.
Tuleme nõukogude ajast – just siis ehitati valdav enamik täna renoveerimist vajavaid korterelamuid ja ebaefektiivselt toimivaid keskküttesüsteeme. Kuna planeeringud nägid ette linnade ja väiksemategi asulate elurajoonide olulist laiendamist, siis ehitati ajastukohase ehituskvaliteediga kortermaju Eestis hoogsalt juurde 1980. aastate lõpuni. Kaugküttetorustikud ja katlamajad rajati edasist tarbimise kasvu arvestades suure varuga.
Loe edasi: Kuidas muuta eluase kvaliteetseks, energiatõhusaks ja kestlikuks? Võimalused ja karid sellel teel.Roheluse tõhususest ja selle mõõtmise vajadusest
Lisaks artiklile „Roheluse mõjust“
Roheluse (haljastuse) mõju on teema, millega puutume kokku iga päev, ometi pole me harjunud selle mõjule või puudumisele sügavamalt mõtlema. Veelgi enam: me pole harjunud süsteemselt analüüsima, millist mõju meie toimetamine avaldab meid ümbritsevale elukeskkonnale ja sealtkaudu meile endile. Seega ei pööra me oma tegevusest tulenevale mõjule piisavat tähelepanu. Ometi öeldakse, et oled see, mida sööd. Samuti võiks öelda, et oled see, kus elad.
Loe edasi: Roheluse tõhususest ja selle mõõtmise vajadusestKodukaunistamisest Saksamaal
Kogu allolev materjal (vabatõlge tekstist ja pildid) on võetud internetist.
Kui Eestis ulatub kodukaunistamise liikumise ajalugu eelmise sajandi 30datesse aastatesse, siis Saksamaal tähistati 2011. aastal suurejooneliselt konkursi „Meie külal on tulevikku“ juubelit – möödus 50 aastat ajast, mil pandi alus Saksamaa suurimale kodanikeliikumisele. Alates 1961. aastast seisid mõlema Saksamaa kodanikud atraktiivse ja elujõulise küla- ja kogukonnaelu eest. Tulenevalt sõjajärgsete aastate olukorrast pidid mõlema riigiüle kahe aasta toimuvad konkursid aitama kaasa külaelu parendamisele.
Loe edasi: Kodukaunistamisest SaksamaalKonkurss „Energiasäästlik kaunis kodu 2012“ kokkuvõte
Tuleviku kaunis kodu on säästlik, ilus, mugav ning meie laiuskraadile sobiva välisruumiga!
Selliste sõnadega lõppes 8.09.2012 kirjutatud pöördumine Eesti kodukaunistajate poole. Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) alustas liikumist „Säästlik on ilus“.
EKKÜ seadis oma tegevusele kaks eesmärki. Esiteks anda välja elanikkonda harivaid artikleid energia kokkuhoiust ning teiseks teha kindlaks, kuidas meie riigis tegelikult energiat säästetakse. Esimene eesmärk on suures osas täidetud nii avaldatud artiklite hulga kui ka foorumist osavõtjate poolest. Tulemused EKKÜ kodulehel räägivad ise enda eest. Teise eesmärgi saavutamiseks ja maakondade-sisese konkursi korraldamiseks kaasas EKKÜ maavanemad ja maavalitsused. Siinjuures on hea märkida, et maavanemate toetus üritusele oli märkimisväärne. Üle 20 üleriigilisele konkursile laekunud nominendi kõigist maakondadest on hea tulemus.